Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

“15-minuti-linn” võib tunduda vabaduse näitena, kuid on pigem selle võtja

-
02.03.2024
Praegugi ehitatakse asumeid, kus kõik on olemas, ainult töökohad on üldjuhul kaugemal. Pilt on illustratiivne.
© UU

Läänemaailmas propageeritakse nn 15-minuti-linnu, kus kõik eluks vajalik peaks olema maksimaalselt 15-minutilise sõidu kaugusel (ilmselt siis ühistranspordi- või jalgrattaarvestuses) – see tundub väga mugavana, kuid ideoloogiate valitsedes võib osutuda hoopis vanglaks, kuhu minnakse vabatahtlikult.

Nagu ikka, on hea näide võtta totalitaristlikust NSV Liidust ja okupeeritud Eestist. 1949. aasta küüditamine tabas just eesti talurahvast – sellega võeti baas metsavendluselt, kes sai tuge taludest, ning hirmunud aeti inimesed kolhoosidesse, mida hakkas massiliselt tekkima just pärast 25. märtsi küüditamist.

Piits oli plaksunud, edasi võis präänikuga meelitama hakata. Eestisse loodi kolhoosiasulad, tavaliselt mingi keskse küla baasil, kuhu hakati ehitama kortermaju, et inimesed koonduksid taludest keskustesse võimu silma alla. Ja need uued majad pakkusid “kõigi mugavustega kortereid”, nagu neid tollal nimetati, keskkütte, kraanist jooksva sooja vee, vanni- ja dušivõimalustega jne. Inimesed jooksid neile korteritele tormi, et pärast tööd 8-17 saaks ennast soojas toas diivanil rõngasse ajada, ei peaks jooksma lauta põrsast toitma ja lehma lüpsma. Eestlased võõrutati nii taludest.

Eks sama ole ka “15-minuti-linnadega” – isegi kui seal pole totalitaristlikku alget, on vaenlastel mistahes okupatsiooni ajal hea ühte kohta kokkuaetud rahval silma peal hoidma, ja muidugi meeldib see ka oma kodukootud “stalinitele”, kui kontrollima peab vaid teatud kohti, mitte hajaasustusega suurt maa-ala.

Mugavused 15 minuti ulatuses aga sulevad inimesed mugavutsoonidesse – mugandumine on meile täiesti loomulik. Varsti ei taha paljud inimesed oma asumist enam väljudagi, sest sealt saab kõike, vajalikke ostusid, meelelahutust, sporti, suhtlust… Väga hästi läheb kokku kliimameetmetega, mis ütlevad, et inimesed ei peagi reisima. Kui lisada kiire infotehnoloogiline areng, siis tekivadki suletud ruumis mingid kontrollivad “Matrixid”.

Suured kinnised tulevikulinnad on filmikunstis väga kuum teema ja alati on seal totalitarism ning vabadusjanus inimesed, kes avastavad, milline võrratu elu on väljaspool neid.

Uued Uudised