Saksa sõjaväelaste koosoleku infoleket saadavad hämmastavad õigustused: üksikeksimus, juhutabamus, Vene luure “õnnepäev”

Lääne demokraatia kohta on pikka aega öeldud, et see pole ideaalne ühiskonnakord, kuid on parim neist, mis meil võtta on. Tänane “liberaalne demokraatia” on algsest “läänelikust” demokraatiast tugevasti kaugenenud, ta on muutunud totalitaristlikumaks, millele viitab sõna- ja südametunnistusvabaduse piiramine nn vaenukõneseaduste ja poliitkorrektsusega. Läänes ei räägita enam sõnavabaduste kaitsmisest, vaid sellest, miks seda tuleks kitsendada.

Lääne demokraatia muutumist ebademokraatlikuks näitab ka võimueliidi seas kaduv vastutustunne, oma vigade kinnimätsimine ja varjamine ning teerullimeetodil valitsemine, mis on ka Eestis nähtav just Kaja Kallase valitsuse puhul (vaktsiinide roiskumine, kiirtestihange, peaministri Vene-äri jpt). Lääne-Euroopat aga tabas värskelt skandaal, mis võinuks ja võib veel väga halvasti lõppeda, sest see on seotud Venemaa ja Ukraina sõjaga – nimelt ühe koosoleku andmeleke.

Alljärgnev AFP uudis “Kaitseminister: Saksa sõjaväelaste arutelu lekkeni viis üksikeksimus” näitab selgelt, kuidas skandaali üritatakse kinni mätsida ja vastutusest pääseda, kuigi sellised “eksimused” võivad oluliselt mõjutada Ukraina sõja käiku Venemaa kasuks.

BNS vahendab: “Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius ütles teisipäeval, et Saksa sõjaväelaste kõrgetasemelisel koosolekul peetud Ukraina sõja teemalise arutelu audiofaili leke oli üksikeksimus.

Üks osalejatest, kes osales Singapuri lennundusmessil, ühendus konverentskõnega “autoriseerimata ühenduse” kaudu, mis viiski lekkeni, ütles Pistorius pressikonverentsil. Et messil osalesid mitme riigi kõrged sõjaväeametnikud, oli see Vene luurele “õnnepäev”, ütles Pistorius.

Osavõtjate hotelle püüti igakülgselt pealt kuulata ja Saksa sõjaväe konverentskõnega ühendumine oli seega “juhuslik tabamus laiaulatusliku lähenemise raames”, lisas ta.

Ministri sõnul oli ta lekkega seoses telefonitsi ühenduses Saksamaa liitlastega ning kõik kinnitasid talle, et nende usaldust see vahejuhtum Berliini vastu kõikuma ei löönud.”

Kõik see hirmutab: “üksikeksimus”, “Vene luure õnnepäev”, “juhuslik tabamus laiaulatusliku lähenemise raames” ja eriti “usaldust see vahejuhtum Berliini vastu kõikuma ei löönud.”

Usaldus sakslaste peaks olema täiesti kadunud, neid juhuslikke tabamusi võib olla juba olnud, kuid need on jäänud avastamata, või siis tuleb sellise lähenemise puhul neid veelgi, ning Vene luure õnnepäevad muudab Pistoriuse suhtumine küll sagedasemaks.

Sellisel tasemel saadud infoleketega võib Kreml välja õngitseda paljut, näiteks Saksa sõjalise abi saabumise x ajal y punkti, et see siis hävitada – ja Berliin saab viidata abi “ohtlikkusele”. Kaotajaks on Ukraina.

Ka Eesti valetajate valitsuses on selline vastutatamatus ja minnalaskmine tavaline – ükskõikselt ja “mõistvalt” suhtutakse Vene-äridesse, Ukraina põgenikke saabumisse agressorriigi kaudu, “viienda kolonni” olemasolusse ja paljusse muusse.

See, mis toimub liberaalide ja vasakpoolsete käe all, ei ole enam “läänelik demokraatia”, see on totalitarismi üks leebemaid vorme (esialgu) koos bürokraatia ja korruptsiooni vohamisega ning vabaduste piiramisega. Sellest ülesaamiseks tuleb tagasi pöörduda tegeliku, sisutühjade epiteetideta tõelise demokraatia juurde, mille liberaalne Lääs on uusmarksismist nakatununa pseudodemokraatiaks muutnud.

Uued Uudised