05.03.2024
Eesti delegatsioon sõidab Saudi Araabiasse, mis võõrustas mõne kuu eest südamlikult Venemaa liidreid.
Viimasel ajal on sagenenud võimupoliitikutest ministrite ja ärimeeste reisid mitmetesse araabiamaadesse, Indiasse ja teistesse maadesse, kes on Ukraina sõja ajal tihendanud kaubandussidemeid Venemaaga. Tundub kuidagi sanktsioonimurdmisena…
BNS vahendab: “Majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo on sel nädalal koos äridelegatsiooniga visiidil Saudi Araabias ja Kataris, et arendada koostööd tehnoloogia ja ettevõtluse vallas. Visiidi käigus toimub hulgaliselt kohtumisi nii Saudi Araabia infotehnoloogia, kaubanduse, transpordi, majanduse kui investeeringute ministritega, kohaliku Kaubandus-Tööstuskoja, Andmete ja Tehisintellekti Ameti ja paljude teiste esindajatega. Neljapäeval suundub delegatsioon Katari, kus kohtutakse samuti erinevate ministrite ning Katari investeeringute agentuuri esindajatega.”
Saudide riigitelevisioon kinnitas tänavu 30. jaanuaril, et kuningriik ühines ametlikult BRICS blokiga. Venemaa president Vladimir Putin külastas mullu detsembris nii Saudi Araabiat kui ka Araabia Ühendemiraate, kus Eesti võimutegelased samuti viimasel ajal sageli käivad, mõlemal pool võeti ta hästi vastu. Tänavu jaanuaris teatas ERR, et Venemaa sõlmis Saudi Araabiaga maavarade kaevandamise lepingu.
Putinile kehtib Rahvusvahelise Kriminaalkohtu vahistamismäärus Ukraina sõja tõttu. Araabia Ühendemiraadid ja Saudi Araabia pole Rahvusvahelise Kriminaalkohtu asutamislepingut allkirjastanud. See tähendab, et neil ei ole kohustust Putinit kinni pidada ja seda nad ei teinudki.
Eesti Ekspress kirjutas mullu detsembris loo “EAS ja välisministeerium aitasid Venemaaga seotud ärimehi uutele turgudele araabia maades” ehk “Eesti diplomaadid ja EAS aitavad luua Lähis-Idas suhteid Eesti ärimeestel, kelle IT-firmad on tegutsenud aastaid Venemaal ning saanud asjaajamiseks volituse ka Venemaa julgeolekuteenistuselt FSB. Mõni nädal enne Vladimir Putini visiiti Araabia Ühendemiraatidesse (AÜE) ja Saudi Araabiasse, tervitasid need riigid suurejooneliselt ka Eesti äridelegatsiooni, kelle oli sinna orgunninud EAS ja Eesti välisministeerium.”
Kuigi see lugu sai pressinõukogult selle loo eest sugeda ja väljaanne kõrvaldas osa kirjapandust, on eelnimetatud info loos alles, seega selles osas on lugu tõene.
Araabia Ühendemiraatide sagedane külaline on ka haridusminister Kristina Kallas, kes tutvustab seal väidetavalt vägevat, kuid reaalsuses läbikukkunud Eesti haridusmudelit. Minister käis seal mullu oktoobris ja tänavu veebruaris. Tegu on ministriga, kes esindab pigem venekeelset kogukonda ning on lubanud eestlastele alles jätta vaid pastlad ja kandle.
Välisminister Margus Tsahkna käis hiljuti Indias. Selle kohta kirjutas Õhtuleht:” Minister soovis sinna kaasa võtta kaitsetööstuse ettevõtteid, kuid huvi oli erakordselt leige. Palju ei puudunud, et ainus kompanjon oleks olnud Semetron, Tsahknaga varasemalt tihedalt seotud ettevõte.”
Ajakiri Diplomaatia kirjutab: “Indial ja Venemaal on kaua olnud erisuhted. Mõlemad riigid peavad üksteist loomulikeks ja usaldusväärseteks liitlasteks. Mõlemad on sihiks seadnud läänest sõltumatu välispoliitika ajamise terves maailmas, ehkki erineval määral ja erinevate meetmetega. Oma välispoliitika iseseisvust demonstreeris New Delhi silmapaistvalt eelmisel aastal, kui ta näitas üles neutraalsust Venemaa täiemahulise kallaletungi suhtes Ukrainale.”
Ka India on BRICS-i liige, seega sõlmib Eesti sidemeid blokiga, mis on Lääne majandusruumi konkurent. BRICS asutati 2009. aastal Brasiilia, Venemaa, India ja Hiina Rahvavabariigi poolt. Lõuna-Aafrika ühines aasta hiljem. 2024. aasta alguses ühinesid BRICS-iga Araabia Ühendemiraadid, Egiptus, Iraan ning Etioopia. Riikide ühendusega pidi ühinema ka Argentiina, kuid 2023. aasta lõpus presidendiks valitud Javier Milei loobus sellest.
Eesti välispoliitiline aktiivsus oleks igati tervitatav, kui see ei toimuks Venemaa agressiooni ajal Ukrainas riikidesse, mis on kas Vene-sõbralikud või neutraalsed, aidates seega Kremli läbi murda sanktsiooniderõngast (paljud neist ostavad Vene gaasi ja naftat, näiteks India, aidates kaude Vene sõjamasinat). Nii võib ka Eesti toodang sealtkaudu Venemaale jõuda, näiteks midagi Araabia Ühendriikidesse kinnistunud Milremist – kirjutab ju Postimees, et Milrem tarnib sinna robotsõidukeid, mida noolib ka Kreml Ukraina sõjaväljadel.
Teiseks vastandub Vene-osalusega BRICS ikkagi Läänele ja selle blokiga sidemeid tihendades näitab Eesti üles taganemist oma traditsioonilisest läänemeelsusest. Võib-olla on asi selles, et ennast rohepöördega kägistav Euroopa Liit ei pea maailmakonkurentsis enam vastu, tema kaubandussidemed toimuvad peamiselt liidusiseselt ja vähenevad väljapoole. Sel juhul ajab Eesti pragmaatilist poliitikat, kuid läheneb sellega ka Venemaale.
Väga võimalik, et need ministrite reisid ongi vaid puhas poliitturism igasugustele rahvusvahelistele messidele, kuid sidemete tugevdamine Venemaa liikmelisusega BRICS-iga paistab küll silma. Nagu ka see, et sinna kaasatakse Eesti kaitsetööstusettevõtted, mis võib olla suur julgeolekuoht.
Peaminister Kaja Kallase abikaasa jäi Vene-äriga vahele, Eesti Ekspress on paljastanud paljude Eesti firmade tegevuse jätkumist Venemaal – järsku üritatakse nüüd kaarega läbi Kremli liitlaste sinna jõuda? Ei maksa unustada, et peaministriparteil on kümne-miljoni-dollari, VEB Fondi ja Skandinaavia pankade rahapesu tugev taust…
Uued Uudised