Rain Epler: automaks teenib üksnes rohepöörde-tondi eesmärki, kuigi sellele leitakse erinevaid põhjendusi

Riigikogu EKRE fraktsiooni liige Rain Epler ütles eilsel automaksu arutelul parlamendis, et selle vajadust põhjendavad nii peaminister kui ka teised koalitsioonipoliitikud erinevalt, sõltuvalt sellest, millisele probleemile parasjagu tähelepanu juhitakse.

Rain Epler: „Kui küsimus on näiteks lastega perede ja maal elavate inimeste halvenevas toimetulekus, siis räägitakse vajadusest maailma ja kliimat päästa. Kui küsimus on selle kohta, mis puudutab inimeste liikumisvõimaluste halvenemist, räägitakse muinasjuttu hästi toimivast maapiirkondade ühistranspordist. Ja kui näiteks juhitakse tähelepanu sellele, et maksuga piiratakse inimeste valikuvabadust, siis vastatakse täiesti tuima näoga, et keegi ei soovi inimestele öelda, kas nad peaks või ei peaks autot omama, lihtsalt maksu tuleb maksta. Ja juba ongi unustatud jutt sellest, et alguses öeldi, et autosid peaks vähem olema, sest maailm on vaja ära päästa.

Tegelikult see automaks istub väga hästi mustrisse, mille nimi on „rohepööre“ ja missugune tont eriti mööda Euroopat, aga ka mujal maailmas ringi käib. Juba viis-kuus aastat või natuke rohkemgi tagasi mulle kangastus see lõppjaam, kuhu me selle pöörde tulemusena jõuda võime. See on selline ühiskond, mida väga värvikalt kirjeldab film ja ka samanimeline raamat “Näljamängud”. Kes ei ole näinud, võiks vaadata ja siis mõelda selle rohepöörde ja selle eesmärkide ja võimalike tulemuste üle. See on ühiskond, kus väga kitsas ring, nimetagem seda “eliidiks”, saab nautida piiramatut ressursside kasutamist, saab oma soove ja ihasid rahuldada täpselt nii, nagu pähe tuleb, aga ülejäänud ilmarahvas peab väga kasinalt toime tulema.

See on see niinimetatud nügimine, et inimesed muudaksid oma käitumist, aga tegelikult rünnatakse sellega eraomandit, ollakse vastu heaolu kasvule ja üldse heale elule kui millelegi, mille poole me peaksime püüdlema – jõukama ühiskonna poole. Ja tegelikult lääs on väga pikalt selles suunas tegutsenud. Nüüd on toimunud – ma loodan, et ajutiselt – pööre lääne inimeste mõtlemises ja terve mõistus jõuab peatselt koju tagasi. Sellele automaksule tuleb vastu seista nagu ideele 15 minuti linnadest, mis võib esitluses näida midagi ilusat, aga mis tõenäoliselt jõuab selleni, et sind ei lastagi sealt välja, kus sa tööd pead tegema. Tuleb vastu seista samamoodi nagu ülekompenseeritud taastuvenergiale, kohustuslikule taimetoidule üleminekule ja kõigele muule taolisele.

Kui nüüd tagasi tulla automaksu juurde ja selle juurde, et peaministri sõnul automaks ei mõjutagi lastega peresid negatiivselt, sest meil on nii helded lastetoetused, et nad aitavad seda mõju leevendada, siis siin võiks korraks käia üle mõned numbrid. Kui me võtame näidiseks perekonna, kus on kaks keskmist palka teenivat vanemat, keskmine palk oli möödunud aasta viimases kvartalis 1904 eurot, netosummas circa 1640. Kui neil on üks laps, siis on perel koos lastetoetusega kasutada 1120 eurot pereliikme kohta. Kui kaks, siis juba 860. Kolme lapsega kukub see 794-le ja nelja lapsega 675 eurole ühe pereliikme kohta. Nagu me teame, lapsed, sõltumata, kui palju neid peres on, tahavad käia trennis, neile on vaja riideid ja nii edasi, toidust rääkimata. Nii et pereliikme kohta ikka päris nii ei ole, et suurtel peredel on palju lihtsam. Kui me liigume sellesama näitega Võrumaale, kus keskmine palk on märksa väiksem, brutona ligi 1500, netos seal 1320 juures, siis kui neil on üks laps, siis pereliikme kohta on 905 eurot. Kahe lapse puhul circa 700 eurot. Kolme lapse puhul 660 ja natuke peale. Ja nelja lapse puhul 568 eurot pereliikme kohta.

Nii et jutt sellest, mida rohkem sul on lapsi, seda kergem on sul toime tulla, ei vasta tõele. Millegipärast peaminister sellest aru ei saa.“