Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

EKRE oli taas õigel teel: käib suur möll prokuratuuri ümber

-
13.03.2024
Riigiprokuratuur

Eesti Ekspress teeb Isamaa poolt paika pandud peaprokuröri Andres Parmase ja Reformierakonda kuuluva justiitsministri Kalle Laaneti vahelist tüli valgustades muu hulgas komplimendi EKRE liidritele Martin ja Mart Helmele, kes andsid valitsuses olles hoogu rahapesu-uurimisele.

„Justiitsminister Kalle Laanet on süsteemselt sekkunud erinevate kriminaalasjade menetlusse – nii väidavad peaprokurör Andres Parmas kui ka osa tema kolleege,“ kirjutab Ekspress.

Riigiprokuratuuri juhtivprokurör Taavi Pern, kelle suhtes on ka EKRE kriitiline, on Laaneti huvi suhtes häiritud, et ta olevat kas otse või peaprokurör Andres Parmase kaudu toppinud oma nina prokuröride töösse palju sügavamale, kui üks minister endale lubada tohiks.

Ja seda näiteks konkreetsetes juhtumites, mis puudutavad menetlusi Laaneti tuttavatest endiste politseinike suhtes.

Selle valguses nendib ajaleht: „Kui Mart ja Martin Helme – toona vastavalt sise- ja rahandusminister – avaldasid 2019. aastal soovi tutvuda Danske ja Swedbanki rahapesumenetluste seisudega, oli Pern samuti juures. Ent Helmete huvi uurimiste üksikasjade vastu oli tema sõnul märksa üldisem kui Laanetil.

Toona kritiseeris opositsioonis olnud Kalle Laanet Helmete käitumist teravalt. „Kas meil on käes poliitiliste menetluste aeg?“ küsis ta toona. „Et minister kutsub konkreetsed menetlejad enda juurde menetlusseisude üle aru andma, on demokraatlikes riikides uus lähenemine. See ei käi meie poliitilise kultuuri juurde,“ ütles Laanet Delfile 2019. aastal.

Pern selgitab nüüd, et Helmed ei uurinud toona konkreetsete menetlustoimingute läbiviimise kohta, vaid kaardistasid menetlusasutuste ressursivajadusi – kuidas luua tingimused, et menetlus oleks edukas ja rahapesujuhtumid edaspidi ennetatud. Laanetiga on teistmoodi – tema tahab menetluste detaile ja üksikasju. Nüüd, kui Laanet on minister, ei näi menetluse detailide kohta küsimine teda enam häirivat.“

Martin Helme kommenteeris Laaneti ja Parmase tüli nii:  “EE on avaldanud hüsteeriahõngulise loo sellest, kuidas Kalle Laanet prokuratuuri “ründab”. Mul ei ole Laaneti suhtes mingit sümpaatiat, me “ründame” teda riigikogus arupärimiste ja infotunni küsimustega pidevalt, küsides, kuidas on võimalik, et prokuratuur kõrge avaliku huviga asju üldse ei uuri (näiteks Slava Ukraina, haridusministeeriumi testihange) ja samas tagandab kohus pidevalt prokuröre kaasustest, kuna nad on rikkunud menetluses väga rängalt seadust. Seega tasub korra vaadata, kes siis need vaesed õnnetud rünnatavad on, kes ei saagi oma jutu järgi “sõltumatut” “õigust” mõista. Taavi Pern. Mees, kes on kaporatuuri riigipöörde aluseks olnud Porto Franco süüdistaja. Pern oli prokurör ka kohtunik Evelin Vavrenjuki vastases ristisõjas, kuni kohus ta sellest kaasusest seaduserikkumise tõttu taandas. Pern sai kohtult piki päid ja jalgu ka Eha Võrgu süüasja puhul, kuna ta oli esitanud kohtule ebaseaduslikke tõendeid ehk teinud ebaseaduslikku jälitust. Siis muidugi suurepärane prokurör Sigrid Nurme, kellest oli mul põhjust kirjutada mõned päevad tagasi seoses tema filigraanse tööga Swedbanki rahapesu uurimise ummikusse ajamisel. Nüüd juhib see suurepärane rahapesuvastase võitluse kangelane Slava Ukraina teemat ja oh imet, asi ei idane ega mädane. Aga hoidku taevas, et keegi talt aru nõuaks, et miks ei idane, see on ikka täiesti skandaalne prokuratuuri sõltumatuse rikkumine, eks! Seda uurimist aitas soikus hoida alguses prokurör Triinu Olev, kes ka Ekspressi artiklis kurdab, et tööd segatakse. Seesama tegelane pandi uurima Eesti-Rootsi sidekaabli võimalikku saboteerimist, teada ei saanud me midagi. Ja meie vana tuttav Dilaila Nahkur-Tammiksaar, kes on prokuratuuri esindajana Valimiskomisjoni liige ja kes võitles kõige agressiivsemalt nii eelmiste kohalike valimiste kui eelmiste riigikogu valimiste ajal EKRE esitatud valimisrikkumiste sisulise menetlemise vastu. Eriti õel oli ta meie e-valimiste kohta käivate kaebuste suhtes. Aga oma igapäevatöös on tal siiski teine roll. Nimelt tegeleb ta jälitustegevuse järelvalvega ehk on see inimene, kes peaks ütlema Pernile, et ei, kõiki ei saa kogu aeg pealt kuulata ja igatahes ei saa seadusevastaselt saadud pealtkuulamistega kohtusse minna. Dilailale ka ei meeldi, et justiitsminister aru nõuab.

Järgmine murelik prokurör on Alan Rüütel. Praegu uurib ta Vaheri ja Heldna asja ja mul ei oleks midagi selle vastu, kui mõlemad mehed vangi lähevad, ometi oleks võinud neid letti võtta nende arvukate päris pattude pärast, praegune kaasus paneb küll kulme kergitama. Rüütel tegeleb muide ka sellise tähtsa poliitilise juhtumiga nagu Kalle Grünthal, kes väidetavalt tankis valel moel ja valel ajal kütust ja sai selle eest kriminaalsüüdistuse. Aga kätt on ta harjutanud juba varem, endise riigikogu liikme Martin Repinski kuluhüvitiste kriminaalasjas ja nüüd Tõnis Mölderi katuserahade teemal. Tundub, et on kohe spetsialiseerunud opositsioonipoliitikutele.

Nimesid jookseb veel läbi, i-le paneb täpi Lavly Perling, kes kohe päris kindlasti ei kiida heaks, et justiitsminister sekkub tema endise töökoha asjadesse.
Kogu lugu on nagu suurte rasvaste tähtedega üle kinnitamine sellest, mida me oleme aastaid rääkinud. Et prokuratuur teeb poliitikat, rikub seadust, ei allu mitte kellelegi ega millelegi ja neid ei saa (noh, ei tohi!) selles mitte keegi segada. Mingit järelvalvet sisuliselt ei toimu.”