14.03.2024
Kui teie aias või maalapil asub vaher ehk Acer platanoides, mis sirgetüvelisena kasvab Eestis kuni 30 meetri kõrguseks, kusjuures suuremate puude tüve läbimõõt küünib kuni poolteise meetrini, siis on teil peatselt vesi ahjus. Magus vesi, aga see olukorda ei leevenda.
Eesti elanikele terendab järgmise aasta alguses järjekordne maks, mis kehtestatakse meie kõigi hüvanguks, ehk suhkrumaks. Need, kes jälle torisevad ja ei ole rahul, oleksid lihtsalt pidanud õigel ajal seda informatsiooni Kaja Kallase süütutelt huultelt lugema. Siis oleksid need kodanikud uutmiseks valmis, ühtlasi saaksid ka teatud erootilist naudingut.
Koalitsioonis sündis geniaalne idee – lisada magusate jookide maksule ka vahtramahla maks. Vahtramahl on ju samuti magus jook. Vägagi magus jook. Arvestades, et Eestis kasvab sadu tuhandeid vahtraid, ja peamiselt kellegi aias, hoovis või metsaalal, saab siin koguda palju vahtramahla. Õigemini suhkrumaksu selle pealt.
Kanada indiaanlastele oli vaher juba ammustel aegadel põhiline magusaallikas, aga kuna eestlaste saatus praeguse genotsiidivalitsuse ikke all hakkab aina rohkem meenutama indiaanlaste saatust Ameerikas, kes kaotasid oma maa, keele ja rahva sissetungijatele, siis ärgu nüüd eestlased lootku, et saavad oma aiast leevendust toidusuhkru ja seda sisaldavate toodete pöörase kallinemise ajal.
Suhkrumaksu eelnõu kohaselt hakatakse maksustama magustatud jooke, mille suhkrusisaldus on vähemalt viis grammi saja milliliitri kohta. Maksustama ei hakata alkohoolseid jooke, kuid näiteks alkoholivaba õlu saab maksu külge. Nii et jooge aga alkoholi, kaanige kanget õlut, likööre, magusaid veine ja aperitiive, mitte aga limonaade ega apelsininektarit.
Maks on astmeline, et motiveerida tootjaid suhkru kogust ja magusainete kasutamist joogis vähendama ning suunata inimesi kõrge suhkrusisaldusega jookide hinnatõusuga eelistama väiksema suhkrusisaldusega ja magusaineteta jooke.
Kindlasti tuleb isikustatud vahtramaksu arvutamisel võtta arvesse ka vahtrate tüve läbimõõtu. Mida vanem ja jämedam puu, seda suurem peab olema vahtrasuhkrumaks. See on ikkagi iga inimese teha – kui palju lapsi tal on ja kui suureks ta laseb puul oma maalapil kasvada. Nii et nagu paljulapselistel peredel ei tasu kurta, et nende toetusi on kärbitud – kärpige hoopis oma sigimist, eriti ajal, kui juba olemasolevad lapsed Aafrikas nälgivad – ja ärge lubage suhkru allikatel oma aias nii pirakaks kasvada.
Kui inimene tahab saada lahti vahtrasuhkrumaksust, siis võib ta need kahjulikud puud küll maha võtta, kuid seda muidugi kohaliku omavalitsuse loal ja ametliku arboristi teostatuna. Selleks et saada vabastust maksust, tuleb arboristi väljastatud ja digiallkirjastatud tõend esitada maksuametile mahlajooksmise hooaja lõpuks, sest poolest hooajast maksust ei vabastata.
Mahavõetud puud peab maaomanik toimetama omal jõul 3-meetriste palkidena maksuameti spetsiaalsesse lattu. Seejärel tuleb erikomisjon, mille lähetuskulusid maksab kinni puuomanik, ja mõõdab kännud ära. Kui läbimõõt klapib esitatud palgistikuga, võetakse avaldus menetlusse ja maksuvabastus jõustub täpselt aasta pärast.
Jah, sellesse perioodi mahub veel üks mahlahooaeg, aga pole midagi teha – kännud ajavad sageli ka järgmisel kevadel mahla ja isegi vesivõsusid välja ning seda suhkrustatud vedelikku tarbivad nii loomad kui ka putukad. Ja eriti putukate kaudu, keda me varsti massiliselt sööma hakkame, jõuab see ikkagi inimorganismi.
Nagu teada, plaanitakse suhkrumaksu astmelisena, et motiveerida tootjaid suhkru kogust joogis vähendama. Ärgu see vahtramahla kogujaid tiivustagu, sest kontrollijatel saab olema niigi palju tööd ja mõõtma mahla veega lahjendamise tulemusi iga eraldi jorsi puhul keegi ei hakka. Maksu arvutamisel tuleb lähtuda kehtestatud maksimummäärast. Ja see on kõrge, kuna keskmiselt on vahtramahlas suhkrut 2,5%, erakordselt magusa mahlaga selle tarbeks aretatud sortidel aga suureneb see näitaja kuni 7,5 protsendini. Vahtramahla koostise nii suurt varieeruvust saab seletada ka puude, kasvutingimuste ja aastate eripäraga. Nii et arvutatakse ikka kõrgema määra järgi. Nagu alaliigil Acer saccharum.
Linnas või alevis kasvavaid vahtraid maksustatakse kohaliku linna- või vallaeelarve kaudu. See, et seal mahla reeglina ei koguta, ei loe – see veel puuduks, et maksuamet hakkaks ajama taga mahla salakorjajaid, kes tulevad õhtupimeduses, nagu vaimud, oma läbipaistvate voolikute ja veekankudega, ja viivad oma paksuks ajava saagi varajastel hommikutundidel minema.
Vahtrasuhkrumaksust ei vabastata ka puna-, laia-, lõikeleheliste, hõbe- ning kääbusvormide ja muude dekoratiivvahtrate omanikke.
Mis seal pattu salata, mõni koalitsiooniliige lootis lükata suhkrumaksu alla koos vahtrapuudega ka kasepuud, kuid siis äkki selgus, et kasemahl sisaldab kõigest 1 % suhkrut (frukroosi ja glükoosi). Ja kuna kask on üks põhilisi küttepuid Eestis, mida ei saa öelda vahtra suhtes, siis maksustada kaske saab jõhkramaltki. Mida lähiajal ka tehakse.
Ivan Makarov
Kaja Kallas, kaua te nuumate eestlaste rahaga Eestisse imporditud vene propagandistide lutikapesa?