20.03.2024
Evelin Poolamets
Täna pidas riigikogu EKRE fraktsiooni liige Evelin Poolamets atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelul parlamendi ees kõne, kus rääkis müra sihtväärtusest.
Evelin Poolamets: “Pärast käesoleva eelnõu vastuvõtmist tuleb tagada müra sihtväärtus kõigi planeeringuliikide puhul. See tähendab, et iga uue detailplaneeringuga peaks rakenduma sihtväärtus. Sellisel juhul tekib linnas olukord, kus kehtiva detailplaneeringu alal kehtivad piirväärtused ja kõrval asuval uue DP alal kehtib sihtväärtus.
Eelnõu vastuvõtmine tekitab arendajate ja planeerijate ning arendus- ja ehitusprojektide menetlejate vahel mitmeti mõistmisi ja menetluste takerdumist ning viitab õigusselguse puudumisele. Sellele on viidanud nii Eesti Linnade – ja Valdade Liit kui ka Eesti Planeerijate Ühing.
Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust sättega, mille kohaselt võib elamu kavandamisel jätta müra sihtväärtuse kohaldamata, kui elanikel on võimalik viibida ja vaba aega veeta elamu või selle läheduses oleval maa-alal, kus müra sihtväärtust ei ole ületatud.
Eelnõust aga ei tulene, kelle pädevuses on hinnata ja langetada otsus, et vaikne vabaaja veetmise koht asub eluaseme lähedal. Eelnõus ei defineerita minimaalne kaugus elamust ega defineerita maa-ala lähedus. Samuti ei sätestata nõudeid/kriteeriumeid läheduses asuvale müra sihtväärtuse piiresse jäävale vaiksele vaba aja veetmise kohale.
„Ehituse teekaart 2040“ sätestab, et lisaks müra vähendamisele peab ka valgliikumise osakaal vähenema, Ehitatud ruumi tuleb kujundada nii, et autode arv väheneb. Eesmärgiks seatakse ehitada tihedamaid linnu, kus kodu, kooli ja töö vahel on väiksemad distantsid ehk nn 15 minuti linnu.
Eelnõu ei keela ehitada elamuid magistraalide lähedale, piisab kui lähedusse jääb mõni vaikne koht. Milline see vaikne koht saab olema jätab eelnõu targu defineerimata. Võimalik, et see on pargipingike, Kuhu saab broneerida aja nagu eriarsti juurde?
Lisaks on Euroopa Liidus kavandatud, et roheleppe ambitsioonid peaksid 2030. aastaks vähendama 30% võrra transpordimürast häiritud inimeste arvu. Euroopa Liidu plaan ei ole, et tulevikus on kõigil elektriauto, Tegelik plaan on, et ainult vähestel on auto. Ka nõukogude ajal oli vähestel auto. Ainult vähesed saavad lubada endale elektriautot, sest elektriautod on kallid. Elektriautode tootmine nõuab massiliselt metalle. Vase, alumiiniumi, liitiumi, nikli, grafiidi, koobalti ja haruldaste muldmetallide kaevandamist tuleks 2040. aastaks suurendada 4200%, nikli kaevandamist 1900% ja haruldaste muldmetallide kaevandamist 700%.
Materjalide kaevandamisel on keskkonnale tõsine mõju. 500 kilogrammise autoaku tootmine nõuab enam kui 225 tonni tooraine kaevandamist, transporti ja töötlemist. Võrdluseks, sisepõlemismootor vajab kümneaastase tööperioodi jooksul vaid 11 tonni kütust.
Akutoodete kaevandamiseks kulub palju tonne vett, ainuüksi ühe kilogrammi liitiumi jaoks kulub vett 2000 liitrit. Elektriautod vajavad umbes kaks korda rohkem vaske kui bensiinimootoriga autod. Ühe tonni vase saamiseks tuleb kaevandada ja töödelda 200 tonni kivimit. Ka vaske pole maa peal lõputult saadaval. Ühe tonni koobalti saamiseks tuleb kaevandada 1500 tonn toorainet. Kui praegune sõiduautode, kaubikute ja veoautode aastane toodang akutoitele üle viia, oleks aastas vaja 1,4 miljonit tonni liitiumi. Praegu teadaolevad liitiumivarud Maal kuluksid ära umbes kümne aastaga. Uute kaevanduste arendamine võtab aega vähemalt 10-15 aastat.
Kokkuvõttes põhjustavad elektriautod kaks korda rohkem CO2 heitmeid kui sisepõlemismootorid.
Rohepööret üritatakse looritada õigusriigi põhimõtetega, kus käsud vormistatakse lihtsalt seadusteks. Kliimaeesmärke saab ellu viia ainult käskusid jagades ja keeldusid seades.
Lõppkokkuvõttes tahetakse tarbimisele ette kirjutada uued rajajooned, millele ei ole ette näha majanduse kasvu, ega inimeste heaolu suurenemist. Eurodirektiivide tagajärgedeks on kaheldamatult kogu õigusriigi allavett laskmine. Ja osa sellest on ka kõnealune eelnõu. Ometigi on õigusriik ja selle poole püüdlemine olnud läänemaailma üks põhialustest. Nõukogude ajal pandi niisugused utoopilised majanduseesmärgid parteiprogrammi. Nüüd püütakse utoopilisi eesmärke panna seadusesse.
Evelin Poolamets, riigikogu liige (EKRE)