21.03.2024
Tartu ülikool
Kuus aastat Tartu Ülikoolis juhtival kohal ja alles nüüd ärkavad! Venemaa on olnud aastaid Eesti ülikoolide üks sihtturge ja sinna on meeletult investeeritud. Venemaa tunneb infosõjas huvi nii konkreetsete teadlaste, nende võrgustike kui ka ülikoolidele kättesaadavate andmete ja uuringute vastu, leiab väljaandes Science|Business avaldatud arvamusloos Tartu Ülikooli tehnoloogiauuringute kaasprofessor Kristjan Vassil.
Jaanuari alguses pidas kaitsepolitsei kinni Tartu Ülikooli rahvusvahelise poliitikateooria professori Viacheslav Morozovi. Morozovit kahtlustatakse Venemaa Föderatsiooni nimel Eesti vastu suunatud luuretegevuses ja ta on uurimise ajaks vahi alla võetud.
Vassili hinnangul on lääne ülikoolid Venemaale väärtuslik platvorm eeskätt seal töötavate inimeste ja akadeemiliste võrgustike tõttu. Neid huvitab, kust inimesed tulevad, mida nad mõtlevad, kellega on seotud, millised on nende suhted ja millised hoiakud.
“Teaberünnakute korraldamisel on oluline mõista, keda provotseerida, vältida, ärritada või teatud tüüpi teabega eksponeerida. Infooperatsioonid pole juhuslikud: need ei hõlma lihtsalt sotsiaalmeedia üleujutamist võltsitud uudistega. Selle asemel tuginevad nad hoolikalt koostatud isikupärastatud võrgukaartidele, mida hallatakse digitaalselt ja reaalajas,” selgitas Vassil arvamusloos.
“Teine põhjus, miks on akadeemilised ringkonnad Venemaa luureteenistuste jaoks väärtuslik allikas, seisneb tõigas, et need pakuvad sujuvat ühendust teaduse ja mõjutustegevuse vahel nii rahvusvahelistes organisatsioonides kui ka võrgustikes,” selgitas Vassil.
Erilist huvi võivad luureteenistustele pakkuda inimeste hääletamismustreid, tehnoloogiakasutust, liikuvust jms puudutav info. Ülikoolidel on seejuures juurdepääs uuringutele, üksikasjalikele analüüsidele ja töötlemata andmetele, millest jõuavad laiema avalikkuseni vaid üldistavad kokkuvõtted. Vassili sõnul võiks ka taoline info huvitada Venemaad.
https://novaator.err.ee/1609286664/vassil-vene-huvi-laane-teadusasutuste-vastu-on-markimisvaarne
Viimastel andmetel on Eesti kõrgkoolides tänavu alustanud õpinguid ligi 1300 uut välistudengit. Haridus- ja noorteameti (HARNO) programmijuht Eero Loonurm põhjendas varasemast väiksemat arvu mitme teguri kokkulangemise, kuid eeskätt Venemaa alustatud sõjaga. Ära langenud Venemaa asemel otsib Eesti nüüd uusi välistudengite sihtriike, kirjutas ERR mullu septembris.
Loonurme sõnul on koroonakriisi mõju välistudengite arvule pigem kõrvaline. Põhiliselt vähendas nende hulka Ukrainas toimuv sõda. “Venemaa on olnud algusest peale üks Eesti ülikoolide ja kõrgkoolide sihtriikidest. Oleme sinna meeletult palju investeerinud,” selgitas ta saates “Terevisioon”. Kui varem saabus Eestisse hulganisti tudengeid Pihkva ja Peterburi piirkonnast ning Moskvast, siis praegu on nii-öelda Vene turg täiesti ära langenud.
Eelmise õppeaasta seisuga moodustasid välistudengid kõigist Eesti üliõpilastest 11 protsenti. Tänavused andmed saabuvad Loonurme sõnul novembris. “[Senine] statistika tähendab, et igast 100 õppijast, kes õpib Eesti kõrgkoolides, on 11 välismaalased,” märkis ta.
Eestis praegu õppivast umbes 5000 välisõppurist õpib programmi juhi sõnul üle 200 eestikeelsetel õppekavadel. “Kõige rohkem on meil välismagistrante. Samas selle nimel on ka ülikoolid, riik ja meie pingutanud 10–15 aastat,” osutas ta.