Kaja Kallasest on saanud tüüpiline Lääne lobasuine poliitik – palju kisa, vähe villa

Peaminister Kaja Kallas rääkis Euroopa Ülemkogul Ukraina abistamisest ja see kõne on masendav seetõttu, et sõja algusest on möödas üle kahe aasta, kuid jutt on ikka endine ehk tagajärgi pole näha. Seda enam, et peaminister on vahele jäänud Vene-äriga, tema juhitava riigi kaudu käib edasi kaubavahetus Venemaaga ja Eestis ei jõua kuhugi Vene kodanike hääletamisõigusest ilmajätmine.

ERR kirjutab tänaöisest põhjalikust Ukraina pommitamisest, president Zelenski heidab lääneriikidele ette vähest abi, kusagilt hakkab miski pisut liikuma, aga Kaja Kallas räägib ikka kõlavaid jutte nagu „Teiselt poolt on vajalik Venemaa sõjamasina peatamiseks nende tulude kärpimine, mis tähendab eelkõige uute sanktsioonide kehtestamist ja olemasolevate tõhusamat kontrollimist ning imporditollide kehtestamist.“

Ei saa väita, et jutt oleks vale, aga see on sisutühi, kui Eesti peaminister leierdab seda juba kaks aastat ja jätkab nüüdki, aga Venemaa teatab uute Ukraina külade vallutamisest. See tähendab, et Kaja Kallas pole kogu sõja vältel juttudega midagi ära teha suutnud. Kui sõda jätkub, räägib ta veel kaks aastat samu sõnu, aga miski ei muutu.

BNS jätkab: “Peaminister tõi välja, et Euroopa Liit peab pakkuma välja veelgi rohkem „kastist välja“ lahendusi, nagu Eesti miljoni mürsu algatus ja Tšehhi mürsukoalitsioon.” Tema enda “miljon mürsku Ukrainale” oli kastisisene ehk EL-i ja NATO piires ning jäi poolikuks ehk siis ukrainlastel jäi pool märtsiks lubatud ja oodatud kogusest saamata, alles tšehhid suutsid laiemast ruumist mürske kokku korjama hakata ja on edu saavutanud.

Kogu Kaja Kallase jutt kaitsetööstuse kiirest arendamisest, uutest sanktsioonidest ja paljust muust ei ole ju ainult tema enda “avastus”, seda räägivad ilmselt kõigi Euroopa riikide valitsusjuhid ja riigipead oma kontekstis, seega poleks vaja kõike reklaamida nagu Eesti peaministri tarkust – ta kordab seda, mida me kõik teame. Vaja on tegusid, mitte paljusõnalisust. Ja tegudes Kaja Kallas põrus, kui rääkida miljonist mürsust, millest sai napilt pool miljonit. Eesti mürsuvarude loovutamine aga on pigem kaitsevõimekuse nõrgendamine, mida võib teha näiteks Taani, aga mitte Venemaaga piirnev Eesti.

Kaja Kallas saaks Euroopa Ülemkogu asemel palju enam ära teha, kui ta paneks enda juhitavas riigis seisma näiteks siitkaudu käiva mangaaniäri. Aga kui tegu on reaalsete tegemistega, siis vajuvad peaministri käed rippu ja ta teatab kõigile, et tema ei saa peaministrina ei äri peatada, desertööre välja saata ega Vene kodanikelt “hääli ära võtta”.

Kaja Kallas on variser nii Ukraina kui Eesti jaoks. Ta on lihtsalt üks arvukatest läänemaailma poliitikutest, kes räägivad palju ja teevad vähe – see ongi liberaalses ruumis tavaks saanud ning Eesti peaminister on tühikargamisega ühinenud. Oleks juba aeg lõpetada jutud temast kui “suurest tegijast”, sest me näeme omaenda kodumaal, et tõsiseid tegusid Kaja Kallasel pole, muidu poleks me riik sügavas kriisis. Ja arvukad auhinnad on pigem “liberaalilt liberaalile” tunnustus kui reaalne autasu õige asja eest.

Uued Uudised