EL lükkas eurovalimiste ja põllumeeste protestide tõttu ühe kliimakava määramata ajaks edasi

Põllumeeste protestid on Euroopa kliimahüsteerikutest “eliidile” mõju avaldanud, veelgi enam aga kardavad nood ilmselt kaotust Euroopa Parlamendi valimistel, sestap on nad mõnelegi hullusele pidurit pannud, kuigi ilmselt ajutiselt.

Euroopa Liit lükkas esmaspäeval määramata ajaks edasi looduse taastamise määruse (ei maksa arvata, et see just loodust hoiab, pigem on tegu rohepöörase kavaga – toim.), otsus näitab põllumeeste protestide mõju bloki poliitikale enne juunikuiseid europarlamendi valimisi.

Liikmesriigid pidid pärast kuid kestnud menetlemist EL-i institutsioonides andma eelnõule esmaspäeval lõpliku heakskiidu.

“Plaan on hetkel väga raskes olukorras ning arvestades eelseisvaid Euroopa Parlamendi valimisi ei ole selle olukorra lahendamine lihtne,” ütles Hollandi kliimaminister Rob Jetten.

“Tundub, et meil ei ole enam kvalifitseeritud enamust, sest Ungari muutis oma seisukohta. Peame aru saama, miks nad seda tegid,” ütles EL-i keskkonnaministrite kohtumist juhatanud Belgia regionaalne kliimaminister Alain Maron.

“Oluline on säilitada liikmesriikide jaoks paindlikkus,” ütles Ungari keskkonnaminister Aniko Raisz. Vastates küsimusele, kas Ungari võib uuesti oma seisukohta muuta, ütles minister, et “ei saa midagi lubada”.

Looduse taastamise määrus on oluline osa EL-i Euroopa rohelisest kokkuleppest, mille eesmärk on püstitada maailma ambitsioonikaimad kliima- ja elurikkuse eesmärgid. Eelnõu kohaselt pidi Euroopast saama 2050. aastaks esimene kliimaneutraalne manner. (AP-BNS)

Niinimetatud looduse taastamise kava näib ühe suure kliimanarrusena. Eestis näiteks ujutatakse Pääsküla raba taas üle, aga Rail Balticu magistraalil langevad metsad loogu; põllud istutatakse metsa täis ja Nursipalu laiendus raiutakse lagedaks; meretuulepargid aga rajatakse Euroopa suurimale lindude rändeteele põhjast lõunasse ja vastupidi, mis kulgeb piki Eesti läänerannikut.