Laskurliit leiab, et relvaseaduse muudatused kahjustavad Eesti julgeolekut

Liberaalide ja vasakpoolsete valitsedes on riik asunud pärssima kodanike kaitsevõimet, mis on kasulik ainult agressiivsele idanaabrile. Hirm seaduslikult rahva käes olevate relvade ees on omane totalitarismi kalduvatele valitsustele.

Eesti Laskurliit leiab, et relvaseaduse ja riigilõivuseaduse muudatuste eelnõu on vastuvõetamatu ning kahjustab Eesti riigi mainet ning julgeolekut.

Laskurliidu hinnangul on koostatud seaduseelnõu muudatus relvaseaduse kohta vastuvõetamatu, kuna ei vasta seadustes kirjeldatud põhimõtetele, ei sisalda usaldusväärseid kulu- ja tuluanalüüse, on arengut pärssiva mõjuga sihtgruppidele ning kahjustab Eesti riigi mainet ja julgeolekut.

„Analüüsis ei puudutatud sõnagagi elanikkonna käes olevate relvade määra olulisust siseturvalisuse tagamisel ja laiapõhjalise riigikaitse ülesehitamisel,” märkis Eesti Laskurliidu tegevdirektor Meelis Loit vastuses siseministeeriumi väljakäidud eelnõu kohta.

“Meie praeguse siseministri retoorika relvataotlejate kohtlemisel on jõudnud ühest küljest politsei- ja piirivalveameti ametnikeni, kes samuti, nagu siseminister Läänemets televisioonis, soovitavad relvasoetamise sooviga inimestel astuda Kaitseliitu või keelduvad muudel suvalistel põhjustel soovijatele relvaluba väljastamast,” lisas Loit. Seaduseelnõu muudatuse jõustumine oleks tema sõnul suureks löögiks ka Eesti laskespordile.

Loit tõi välja, et teisest küljest on idanaabri meedias avaldatud head meelt selle üle, et Eestis piiratakse relvalubade väljastamist ning elanikelt korjatakse relvad käest. „Leiame, et lisaks kavandatavale riigilõivuseaduse muudatustele on riigi julgeolekule oluline negatiivne mõju ka teistel kavandatavatel seadusemuudatusel, mis puudutavad lasketiirude ohutusnõudeid ja relvade ning laskemoona käitlemise piiranguid,” leidis Loit.

Eesti Laskurliit tegi siseministeeriumile ettepaneku kehtestada laskesportlastele, laskespordiklubidele ja spordikoolidele 50-protsendine soodustus kõigist relvaseaduse muudatustes kehtima hakkavatest riigilõivumääradest.

Lisaks tegi laskurliit ettepaneku erilubade väljastamisel rakendada laskespordi aladega tegelevatele MTÜ-dele riigilõivumäära relvaloa kohta, mitte relva kohta. „Seda põhimõtet on eelnõu koostaja ette näinud relvakaupmeeste äriühingutele, et mitte pärssida nende äritegevust. Sportlased ja MTÜ-d, kes kasumit ei teeni, peaksid aga eelnõu kohaselt 120 eurot riigilõivu maksma igalt relvalt, kuigi tihti reisitakse koondistena ühiselt ja ühe relvaloaga ning ka üksi reisides võib sportlasel olla kaasas 2-3 relva,” selgitas Loit.

Laskurliit ei näinud eelnõu lugedes selle koostaja huvi soodustada Eesti spordialasid, mis on seotud relvade kasutamisega spordi otstarbel. „Selgelt paistab välja hoopis soov säästa hinnatõusust kasumit teenivad ja riigile makse maksvad edukad turvafirmad ja relvakaupmehed,” lisas Loit.

Esmakordselt relvaluba taotledes tuleb politsei- ja piirivalveametile esitada vajalikud dokumendid ja sooritada relvaeksam. Kui inimene soovib ka relva soetada, siis uute riigilõivumäärade juures peab arvestama, et loa taotluse menetlemise riigilõiv on 170 eurot, relvaeksami vastuvõtmise riigilõiv 145 eurot ning relvasoetamisloa taotluse menetlemise riigilõiv 170 eurot ehk kokku 385 eurot. Seni kehtinud riigilõivumäärade järgi tuli nende toimingute eest tasuda kokku 90 eurot riigilõivu.

Relvaluba kehtib üldjuhul viis aastat. Kui soovitakse relvaloa kehtivust pikendada, siis tuleb viie aasta pärast maksta riigilõivu 170 eurot. Kui relv on vaid enese ja vara kaitse otstarbel, tuleb tal sooritada ka laskekatse, mille eest tulb edaspidi maksta riigilõivu 135 eurot, mis praegu kehtiva seaduse järgi on 30 eurot.