27.03.2024
Kui see inimene on Helsingi ülikooli audoktor, siis pole küll võimalik teadust usaldada.
Eestis on ühel seltskonnal kombeks avalikult teatada, et nad „usaldavad teadust“, kuid enamik neist ei tea ilmselt, millest juttki on, nad usaldavad pimesi. Õigem oleks öelda: usaldan teadust, aga teadlasi mitte alati. Või soovitusena: usaldan teadust, aga uurin kõiki avaldatud seisukohti.
BNS vahendab: „Teist korda Eesti teadusagentuuri (ETAG) poolt korraldatud uuringuga mõõdeti Eesti inimeste hoiakuid ja kokkupuudet teadusega ning sel korral on näha, et usaldus ei ole sisuliselt muutunud.
Trend teadususalduse osas on jätkuvalt positiivne. Aastal 2020 oli see 78 protsenti, praegu on see 73 protsenti, mis sarnaneb Põhjamaadele. Siinkohal on märkimisväärne, et Eestis ei usalda teadust ainult kolm protsenti inimesi, näiteks Soomes on see protsent 11.
“Teadusbaromeetri jätkuvalt kõrgete tulemuste toel saame öelda, et Eestis tehakse väga head tööd teaduse tegevuse, saavutuste ja olulisuse seletamisel ning edasiandmisel. Koroonapandeemia raputas meid, tehisaru hirmutas meid, kuid eestlaste tarka loomust see ei ole muutnud,” ütles ETAGi teaduskommunikatsiooni osakonna juht Annely Allik. “Viimase nelja aasta jooksul oleme kogu ühiskonnaga tulnud läbi tule ja vee, kuid endiselt jäänud kindlalt teaduseusku,” ütles ta.
Kas see ikka on nii ja miks ikkagi kahelda „teaduses“? Sest teadlased on sageli kaasa läinud ideoloogiatega, kiites kaasa „uusväärtustele“, kliimapaanikale, koroonahüsteeriale ja paljule muule ebateaduslikule, sageli puhtpraktilistel põhjustel.
Nii näiteks kirjutab Breitbart News: „Paremtsentristliku partei Les Républicains saadikute eestvedamisel koostatud märgilises raportis väidetakse, et meditsiiniäri hakkas pakkuma elumuutvate tagajärgedega soolise ülemineku ravi lastele, eirates kõrvalmõjusid ja tõsiasja, et ravi tõhususe kohta puudub piisav tõendusmaterjal.
Raporti järgi survestavad meditsiinitöötajad sageli lapsevanemaid, et nad võimaldaksid lapsel alustada hormoonravi, kuid tegelikkuses leidub väga vähe tõendeid selle kohta, et niisugune ravi on lapsele kõige parem lahendus. Ka Pariisi Georges-Pompidou haigla plastilise kirurgia osakonna peaarst Laurent Lantieri väidab raporti materjalides, et puuduvad uurimused, mis kinnitaksid soomuutmisravi positiivset mõju laste elukvaliteedile.“
Mida tehakse “teadustöö“ sildi all? Townhall kirjutab: “Florida ülikool plaanib koondada kõik mitmekesisuse, võrdõiguslikkuse ja kaasamise (DEI) programmiga seotud töötajad, kuna üha ilmsemaks on muutunud vajadus võtta inimesi tööle vastavalt nende kvalifikatsioonile, mitte nende rassile. Florida ülikoolis reedel välja saadetud memo kinnitab, et mitmekesisuse osakond suletakse jäädavalt.
Ülikool langetas otsuse pärast seda, kui Florida osariigi haridusamet kiitis heaks reeglid, millega ei võimaldata kolledžitel ja ülikoolidel enam kulutada raha nn mitmekesisuse, võrdõiguslikkuse ja kaasamise programmidele ning millega eemaldati õppekavadest kohustuslik sotsioloogiakursus.”
Postimees on teinud Kanadas elava väliseestlasest keemiateadlase Olev Trässiga intervjuu, milles too ütleb, et kogu rohepööre on suur valetamine, mida propageeritakse koos maksukoormuse tõusuga ainult Euroopas ja veidi Kanadas.
Ta lisab, et CO2 hulk õhus pidevalt kasvab, kuid jutt, et 90 protsenti kliimamuutustest on põhjustatud inimeste ja kümme protsenti looduse poolt, on täiesti vale.
Träss selgitab, et teadlased on rohehullusega kaasa läinud, sest vajavad uurimistöödeks raha, aga seda antakse ainult siis, kui nad toetavad roheagendat. Selles ongi suuresti tõde, miks on hea mõnikord teadlastes kahelda.
Seda on toonitatud paljudes lugudes, et teadlased sõltuvad uuringutele antavast rahast ning lähevad seetõttu sageli kaasa poliitiliste ja ideoloogiliste kampaaniatega. Kui koroonapandeemia ajal suruti ühiskonnale peale kiirkorras vaktsineerimist, siis ei läbinud tõenäoliselt mõnedki vaktsiinid vajalikku ja põhjalikku mõjukontrolli, ravimifirmadel oli vaja kiiresti toodangut anda.
Teadust tasub kindlasti usaldada, aga mitte pimesi, sest ideoloogid kasutavad sageli endale sobivaid teadustöid, jättes kajastamata oponeerivaid seisukohti, mida on eriti näha kliimaküsimustes. Ja teaduses on kindlaid alasid, kus midagi ümber kirjutada ei saa, näiteks füüsika ja matemaatika, aga sotsiaalteadused on üldjuhul puhas ideoloogia ning hüsteerial põhinev kliimateadus on suuresti samas augus.
Ja “teaduse” usaldatavusest räägib eriti hästi uudis “Rootsi aktivist Greta Thunberg, kes keskendub globaalse soojenemise vastasele võitlusele, pälvis 20. märtsil Helsingi ülikoolilt tunnustuse – ta valiti audoktoriks. Tegemist on teaduskonna kõrgeima tunnustusega, mille Thunberg pälvis vaid 20-aastasena. /…/ Ta on keskkooli viimases klassis ja loodab haridusteed jätkata ülikoolis.”
Uued Uudised
Loe ka Umbluuteadus toimub ülemaailmse võrgustikuna ja kahjuks peetakse seda ka Eesti ülikoolides eeskujuks