28.03.2024
Me elame variseride poolt valitsetavas riigis, kus liberaalid räägivad pidevalt sallivusest, aga vaenavad, tühistavad ja represseerivad neid, kes ei lähe globalismiga kaasa.
Kersti Kaljulaid vaenas oma võimuloleku ajal eestimeelseid inimesi, laimas neid välisajakirjanduses, lõhestas meie ühiskonda, sekkus Riigikogu ja valitsuse prerogatiividesse, valis pooli, rikkus riigipühadel oma rumalate kõnedega eestlaste peotuju ja kutsus eestlaste raha eest korraldatavatele vastuvõttudele naisepeksjast kaabakat ja ropu suuga „Maxima poetessi“.
Kaljulaid tegi mingi sobingu Putiniga, rikkudes oma isegi EV välisministeeriumi jaoks ootamatu randevuuga Baltimaade juhtide solidaarsust, kraapis Kremli tagaust, nagu mingi alandlik krants, ja ütles pärast visiiti huvitava fraasi: tahaksin olla Kremli laua taga, mitte aga menüüs.
Millest ta seal maniakiga vestles, me seni ajani täpselt ei tea, aga menüüst pääses ta küll – esiteks kohtudes ja teiseks soovitades eesti ärimeestel mitte Ukrainaga tegemist teha. Ja nüüd siis rääkis Postimehe saates ennast sisse, et mis on nüüd siis see kolmas teene terroririigile.
„Ma olen näinud Butša inimeste telefonides pilte, mida ei näidata mujal maailmas, sest psühholoogid on öelnud, et… ma tean, sellepärast et me tegime… me tegime vene… me tegime nagu Venemaa sõjakuritegude näitust Davosisse Jalta Euroopa strateegiagrupiga, ja meil olid abiks justnimelt psühholoogid, et valida see tolerantsi tase, et millest alates inimesed lihtsalt nagu lukustuvad ja sulguvad, eks ju. Ja me esimesel näitusel ei olnud midagi rõõmsat, sellel sõjavastasel näitusel oli meil ka osa ukraina lastest, kes on tagasi saanud Ukrainasse, kuidas nad on oma kodus ja rahulikult ärkavad, nagu selline näituse osa ka, nii et… et sa isegi nendes kohtades pead seda helgust tooma,“ ütles Kaljulaid.
Peab märkima, et professionaalse ametniku kõneviis oli väljakannatamatult lohakas. Palju parasiitsõnu, verbaalseid tupikuid, nõrk artikulatsioon, ja veel see kiirustamine… nagu täristaks kepiga vastu plankaeda. Piin oli neid lauseid stenografeerida.
Aga tähtsam on see, et näete – ukrainlasi tapetakse kõige võikamal moel, aga õrnahingelistele eurooplastele ja ameeriklastele seda kõige jubedamat julmust näidata ei tohigi, muidu sulguvad veel endasse.
Mõni ime siis, et paljud läänlased suhtuvad asjasse leigelt ja ei taha eriti relvi ja muud abi anda, sest Kaljulaidi sugused ÜRO laste ja naiste õiguste volinikud eksponeerivad sõjale pühendatud näitustel „helgeid hetki“.
Ivan Makarov
MEEDIAVALVUR: said kokku eestlane ja juut ja patravad „suurest vene hingest“