02.04.2024
Euroopa Liit muutub totalitaarseks.
Euroopa Komisjonis on valmimas plaan, mille järgi tahetakse siduda EL-i ühtekuuluvusfondi rahastus liikmesriigi kuulekusega. Märtsi lõpus 27 voliniku poolt allkirjastatud dokument sisaldab ettepanekut muuta ühtekuuluvusfondi reegleid, mis on väidetavalt seotud ettevalmistustega EL-i laienemiseks, kuid tegelikkuses tähendab see eurokraatide mõju suurenemist liikmesriikide sisepoliitika üle. Politico väitel sedastatakse dokumendis, et liikmesriigi kuulekusest lähtuvale toetusskeemile on tugev toetus.
EL-i ühtekuuluvusfond on mõeldud toetusteks n-ö vaesematele liikmesriikidele, kelle SKT on vähem kui 90% Euroopa Liidu keskmisest. Praegu saavad ühtekuuluvusfondist toetusi 15 liikmesriiki: Bulgaaria, Horvaatia, Küpros, Tšehhi, Eesti, Kreeka, Ungari, Läti, Leedu, Malta, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia. Perioodil 2021-2027 on 37% (392 miljardit eurot) fondi rahastusest määratud nn kliimaeesmärkide toetamisele.
Märtsi lõpu kohtumisel leppisid Euroopa Liidu volinikud kokku muudatuste tegemises, mis seoksid ühtekuuluvusfondi vahendite laekumise liikmeriigile n-ö eesmärkide täitmisega, seda sarnaselt COVID-i järgse taasterahastuse skeemiga (või siis konservatiivsete liikmesriikide puhul rahade külmutamisega).
Rahastuse kasutamine liikmesriikide väljapressimiseks on üks paljudest vahenditest, mida Brüssel kasutab võimu tsentraliseerimiseks ja suveräänsust nõudvate riikide valitsuste hurjutamiseks. Toetussüsteemide reformimise kaudu on EL-il võimalik n-ö premeerida liikmesriike selle eest, et nad on olnud tublid liberaalid või karistada valitsusi, kes seavad esikohale oma riigi konservatiivse kodanikkonna veendumused.
EL on juba külmutanud toetusi, näiteks Ungarile seoses rännet ja LGBT-teemasid puudutava suveräänse sisepoliitikaga, või ähvardanud seda teha, näiteks Poolas eelmise konservatiivse valitsuse ajal, kasutades ettekäändena õigusriigi põhimõtete väidetavat eiramist.
Uute tingimuste esitamine toetussummade väljamaksmisele on põhjustanud tõsiseid, ka juriidilisi, probleeme EL-i ja liikmesriikide, aga ka erinevate EL-i institutsioonide vahel. Näiteks otsustas Euroopa Parlament anda Euroopa Komisjoni kohtusse, kuna komisjon vabastas Ungarile eelmise aasta lõpus külmutatud 10 miljonit eurot.
Muudatuse eesmärk on saata selge signaal uutele liitujatele, kellest eeldatavasti saavad ühtekuuluvusfondi toetuste saajad, et nad teaksid, mismoodi tuleb käituda ja millist sisepoliitikat ajada. Komisjoni dokumendi kohaselt aitab toetussummade preemiana kasutamine aidata kaasa poliitikate paremale tulemuslikkusele.
Euroopa Komisjon valmistab ette ametlikku ettepanekut, mille peavad ühehäälselt heaks kiitma kõik liikmesriigid.
Allikad: Politico, The European Conservative