Teisipäeval oli menetluses Riigikogu otsuse “Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda automaksu kehtestamisest ja võtta Riigikogu menetlusest tagasi mootorsõidukimaksu eelnõu” eelnõu esimene lugemine, mille käigus võttis sõna EKRE saadik Rene Kokk.
“Algatuseks ütlen kohe ära, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kindlasti ei toeta mootorsõidukimaksu, vaid on selgelt ja üheselt selle vastu.
Vaatame tänast olukorda. Selgelt on näha, kuidas kõik see viimaste aastate inflatsioon on mõjutanud väga negatiivselt meie ühiskonda tervikuna, nii ettevõtlust kui inimeste hakkamasaamist. Kõik kallineb, kaasa arvatud ka autod, inimeste elamiskulud, kulud üleüldse igapäevastele tegevustele tervikuna. Ja selles olukorras on praegune valitsus tõstnud meil erinevaid makse, käibemaksu 20%‑lt 22-le, järgmine aasta tõstetakse tulumaksu 22%‑le 20-lt, räägime suhkrumaksust, räägime niinimetatud automaksust, mis siis eelnõu kohaselt on mootorsõidukimaks.
Oleme selle raames kuulnud igasuguseid erinevaid huvitavad väljaütlemisi siis valitsusliikmete poolt. Peamiselt on olnud see rahandusminister, kes on meile andnud erinevaid huvitavaid põhjendusi, miks seda maksu vaja teha on, ta räägib siin meile keskkonnamaksust. Siin on täna kõlanud, et see kindlasti ei vasta tõele, et keskkonnamaks on see, mille pärast seda automaksu tehakse. Ega inimesed ei ole rumalad. Rääkige ausalt, tegemist on selgelt riigieelarve täitmisega.
Olen mõnda aega mõelnud, et kas nad tõesti ei saa aru sellest, kuuldes neid seisukohti, et vaheta oma 1992. aasta Audi välja samasuguse säästlikuma ja uuema auto vastu, või jutt sellest, kuidas olete auto jõudnud osta, siis jõuate ka maksu maksta. Aga mõned nädalad tagasi oli maaelukomisjonis ka arutelu. Neid arutelusid on palju olnud erinevates komisjonides, nii avalikke kui kinniseid. Ja seal oli üks rahandusministeeriumi ametnik, kes teatas, et selle automaksu arutamise käigus ei ole tulnud välja suurt vahet transpordikorralduse osas linnas või maal, mis oli mulle ikka väga suureks üllatuseks.
Siis ma saingi aru, et tegelikult need inimesed tegelikult ei saa aru, mida nad teevad, milline on elukeskkond linnas ja milline on maapiirkonnas. Ja mind üsna ärritas see selline väide, et ei ole täheldatud olulist vahet, kas inimene elab linnas või maal. Kui ma küsisin, kas tõsimeeli väidate seda, et nii bussiliikluse, ühistranspordi kättesaadavus või siis taksode tellimise võimalus või auto rentimise võimalus või siis sõidujagamise teenus või kas või tõukeratta rentimise võimalus on tõesti samaväärne mõnes väikses Eesti asulas või külakohas ja Tallinna, Tartu või Pärnu linnas, siis ega ma sealt adekvaatset vastust ei saanud, küll aga sain aru, et need inimesed tegelikult ei saagi aru, millest me räägime nende automaksuga tulenevate probleemide raames ja mis see murekoht tegelikult on.
Rääkimata sellest, et suurele kaasamisüritusele siin Riigikogu konverentsisaalis oli unustatud või jäetud kutsumata suurpered. Suurperede esindajad ei olnud kohal, mille peale rahanduskomisjoni esimees laiutas käsi, ütles, et no ei tea, äkki jäi teise listi või kuskile, unustasime kutsuda ühe väga olulise grupi, lihtsalt unustasime ära. Aga arvestades seda, et praeguse koalitsiooni kõige esimene eelnõu, mis siia saali toodi, kui tänased valitsejad valitsema hakkasid, oli suurperetoetuse vähendamine, siis ma arvan, et tegemist ei olnud mitte kuidagi juhusega, vaid see näitab suhtumist Eesti peredesse tervikuna.
Olen ka varem välja toonud neid kohti, mis siis nagu reaalselt mõjutavad näiteks ka riigi ja riigi poolt tellitavate, nimetame siis kas või teenuseks. Näiteks jahimehed. Me tahame riigi poolt, et jahimehed täidaksid teatavat rolli meie ulukipopulatsiooni ohjamisel näiteks. Aga nüüd paneme ka nendele peale läbi selle automaksu täiendava koormise. Kes jahimehed on – jahimehi on Eestis palju –, teavad ju väga hästi seda, et see auto ei ole lihtsalt lõbu pärast, millega käiakse jahil. See on selle jaoks, et täita neid ülesandeid, mis jahimeestele pandud on.
Või põllumehed. Põllumehed ei osta omale maastureid sellepärast, et lihtsalt tore on, et meeldib suur ja ilus auto, vaid sellel on reaalne vajadus. Või väikeettevõtjad, ehitajad, kes vajavad suuremat autot selleks, et oma igapäevatööd teha, vedada erinevaid koormaid ja lihtsalt hakkama saada igapäevaselt. Aga see ei huvita, sellepärast et needsamad ametnikud eesotsas ministriga, nad tegelikult ei saa aru sellest, mis tegelikult toimub ja mismoodi inimesed tegelikult igapäevaselt oma leiba teenivad. See on väga kurb.
Aga Isamaale tahaksin ka südamele panna, et kuna te Tallinna koalitsiooniläbirääkimistel nagunii olete juba avamas ka riiklikke suuri teemasid, siis palun pange ka automaksu ärajätmine lauale. Ma arvan, et see on väga oluline punkt. Selle peaksite kindlasti avama seal läbirääkimistel.
Siin on täna palju räägitud ka selle eelnõu, mis me nagu konkreetselt arutame, selle menetlemisest. Ja ausalt öeldes ikka on piinlik küll, et need eelnõude hääleenamus, kas ta on 51 hääle või lihthäälteenamus, seda täna Riigikogus määratakse lihtsalt nii, nagu koalitsioonile sobib. Ka minu hinnangul on tegemist tegelikult praegu täiesti valesti menetlemisega, see konkreetne eelnõu, mida me praegu arutame, ei vajaks tegelikult 51 saadiku häält selle heakskiitmiseks. Aga nii on, et tavad ja praktikad on läinud siin juba ammu kõige kaduva teed ja otsused võetakse vastu nii, nagu parasjagu kellelegi sobib ja meeldib.
Aga nii nagu ka alustasin, lõpetan sellega, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta mootorsõidukimaksu eelnõu ehk niinimetatud automaksu ja on kindlasti selle vastu. Ma loodan, et ka saadikud, olenemata erakonnast, mõtlevad veel kord ka sisuliselt läbi ja kohtuvad oma valijatega ja teevad ka selle otsuse, et mitte toetada seda Eesti ühiskonnale ja inimestele halba eelnõu.”
Lõpphääletusel toetas eelnõu 28 Riigikogu liiget. Otsuse vastuvõtmiseks olnuks vaja koosseisu häälteenamust ehk vähemalt 51 poolthäält.
Allikas: Riigikogu stenogrammid