02.04.2024
Põlevad autod Rootsis Malmö linnas – liberaalide ja vasakpoolsete valitsedes jõuab see pilt peagi ka Tallinnasse.
Esmaspäeval olid Riigikogus arutluses mitu rahvuskonservatiivide arupärimist sisserände ja Ukraina sõjaväekohuslaste siinviibimise kohta. Diskussiooni selle üle võib igaüks jälgida Riigikogu stenogrammidest, kuid üldpilt on selline, et EKRE tunneb muret nii Eesti demograafilise olukorra kui ka sõdurite puuduse üle Ukraina üksustes, samas kui desertöörid on Eestis kindlad uru leidnud; peaminister Kaja Kallas ja siseminister Lauri Läänemets aga lubaksid ukraina meestel maapaos olla ning ülistavad igati massimigratsiooni.
Täiesti värske uudis BNS-ilt väidab: “Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi allkirjastas teisipäeval seaduse, millega langetatakse mobilisatsiooniiga 27 eluaastalt 25 eluaastale, teatati ülemraada veebilehel. Muudatus langeb ajale, mil Vene agressioonisõja algusest on möödas kaks aastat ja Ukrainal napib sõdureid. Ülemraada kiitis meetme heaks läinud aastal.”
Selle taustal on Kallase ja Läänemetsa piiritu toetus võimalikele desertööridele, keda arvatakse siin olevat lausa 11 000, üdini kummastav, seda enam, et Ukrainas käinud Riigikogu väliskomisjoni liikmed räägivad katastroofilisest alamehitatusest Ukraina rindeüksustes.
Teisalt nägid nii peaminister kui siseminister oma sõnavõttudes massimigratsioonis ainult head – see pidavat lahendama meie tööjõuprobleeme ja looma väidetavalt rikkusi (kellele?). Siin tuleb mängu pseudoliberaalide ja vasakpoolsete emapiimaga sisseimetud veendumus, et oma rahvas on paha, sisserändajad aga head.
Sisserändel on positiivsed momendid kahtlemata olemas ning neile rõhuvad nii võimupoliitikud, ettevõtjad kui ideoloogid. Ka Lauri Läänemets õigustas islami sisserännet Eestisse, väites umbes nii, et radikaliseerujatel hoiab kapo silma peal, muidu aga olevat võõrkogukonnad head. Negatiivseid külgi hoidutakse iga hinna eest nägemast.
Võrdluseks võiks võtta Prantsusmaa, kus on sedavõrd suured moslemikogukonnad, et ka president Macron on hoiatanud islamiseparatismi eest. Kahtlemata on süürlaste, alžeerlaste või nigeerlaste töökäed ka seal mõnegi mure lahendanud, aga mis hinnaga?
AF-BNS – Prantsusmaa siseminister Gérald Darmanin ütles pühapäeval, et 13 500 politseinikku ja terrorismivastast sõdurit on lähetatud 4530 kiriku juurde, et kaitsta neid lihavõttepühade ajal igasuguse terrorismi eest.
“Korrakaitsejõud on kõikjal üle riigi kohal alates suurest reedest kuni ülestõusmispühadeni, et kaitsta jumalateenistusi äärmiselt keerulises olukorras, kus terrorism võib rünnata,” ütles ta.
Ta rääkis, et kokku on 4350 kristliku pühakoja – nii katoliiklaste kui ka protestantide omade – kaitseks on väljas 13 500 politseinikku, sandarmi ja (terrorismivastast) sõjaväelast.
Prantsusmaa tõstis oma turvahoiatuse kõrgeimale tasemele pärast seda, kui 22. märtsil toimus Venemaa pealinna Moskva kontserdisaalis rünnak, mille eest võttis vastutuse džihaadirühmitus Islamiriik ja mis nõudis 144 inimelu.
Niisiis – massimigratsioon on Prantsusmaale töökäsi andnud, kuid “tasuks” selle eest tuleb tuleb igapäevaselt hoida tänavatel tuhandeid politseinikke, sandarmeid ja sõjaväelasi – need 13 500 on lisa neile, kes on väljas juba 2015. aasta Charlie Hebdo ja Bataclani rünnakutest saati. Kui palju läheb riigile maksma pidev sõjaolukorras viibimine, seda enam, et sõda hiilib ligi ka Venemaa suunalt?
Eesti läheb sama teed. Kümne aastaga on moslemikogukond suurenenud 1500-lt kümnele tuhandele. Gaza sõja puhkedes olid Tallinna tänavatel nii Iisraeli kui palestiinlaste toetajad, Eesti armeenia ja aseri kogukonnad kannavad rusikaid taskus Mägi-Karabahhi pärast, väidetavalt kaklevad koolides vene ja ukraina lapsed…
Siseminister Lauri Läänemets kõiges selles ohtu ei näe, ammugi mitte Kaja Kallas – nemad lubavad siia tulla kellel tahes. Eestlaste protsent riigis väheneb, pealinn on venestunud, aga kusagil Lasna- ja Mustamäel koonduvad juba uued pinged.
Uued Uudised