03.04.2024
Šveitsi lipp Genfi järvesadamas. Pilt on illustratiivne.
Esmaspäeval ütles peaminister Kaja Kallas Riigikogus selle kohta, et miks ei pandud homodele abiellumisõiguse andmist rahvahääletusele, et vähemuste õigusi ei pandavatki. Mujal maailmas austatakse nii rahva tahet kui ka sellekohast hääletust, et saada vastavatele sammudele legitiimsus.
Šveits korraldab rahvahääletuse sisserännet piiravate meetmete üle, et rahvaarv ei tõuseks enne 2050. aastat 10 miljonini, selgus kolmapäval, kui referendmiks vajalikud hääled üle anti.
Šveitsi otsedemokraatia nõuab rahvahääletuse korraldamist, kui selle toetuseks on suudetud 18 kuu jooksul koguda vähemalt 100 000 allkirja.
Parempoolne immigratsioonivastane Šveitsi Rahvapartei (SVP) esitas kolmapäeval Bernis asuvale liidukantseleile 114 600 allkirja, mis koguti poole lühema ajaga. SVP on riigi suurim partei ja kindlalt massiimmigratsiooni vastu.
“Kõik meie probleemid alates turvatunde puudumisest tervisekindlustusmaksete suurenemiseni on seotud kontrollimatu massiimmigratsiooniga. Sellele on lahendus: jätkusuutlikkuse algatus,” seisab SVP kodulehel viitega referendumile.
Algatuses tehakse ettepanek muuta Šveitsi põhiseadust, et see sätestaks: riigi alaliste elanike arv ei tohi ületada enne 2050. aastat 10 miljonit.
Kui rahvaarv jõuab enne 2050. aastat üle 9,5 miljoni, tuleb valitsusel ja parlamendil rakendada meetmeid eeskätt asüüli ja perede taasühinemise asjus.
Alaline elanikkond hõlmab riigis elavaid Šveitsi kodanikke, aga ka välismaalasi, kel on kas vähemalt aasta kehtiv elamisluba või kes viibivad riigis vähemalt 12 kuud. 2022. aasta lõpus oli alalisi elanikke 8,82 miljonit, 2018. aasta lõpus 8,54 milljonit. (AFP-BNS)