Varro Vooglaid: Eesti Vabariigis on kujunemas ideoloogilise diktatuuri muster, millele allutatakse ka välisdiplomaadid

Esmaspäeval esitas EKRE fraktsioon välisminister Margus Tsahknale arupärimise selle kohta, miks välisministeerium sunnib diplomaate osalema homoparaadidel, hoolimata sellest, et riigid, nagu konkreetselt Ungari, peavad seda sekkumiseks oma siseasjadesse. Homolembelise ministri ideoloogiliste seletuste järel võttis saadik Varro Vooglaid teema ja välisministri suhtumise kokku.

“Mõned tähelepanekud seonduvalt sellega, mida hetk tagasi kuulsime. Esiteks on muidugi ilmselge, et see, mida härra välisminister praktiseerib, andes suuniseid Eesti Vabariigi diplomaatilistele esindustele ja esindajatele osaleda kõikvõimalikel niinimetatud seksuaalvähemuste õiguste toetuseks korraldatud paraadidel, on sekkumine teiste riikide siseasjadesse. Pole vähimatki kahtlustki.

Kui Ungaris on otsustatud võtta vastu seadus, millega ei tohi teha homo- ja sooideoloogilist propagandat noorte ja laste seas, siis see on Ungari asi, ungarlased võivad vabalt nii otsustada, nagu minister isegi tunnistas, see on nende otsus, nemad võivad seda teha. Ja kui meie saadikud hakkavad osalema surveavaldustes selleks, et nad nii ei teeks, siis ei ole üldse millegi üle vaieldagi. Kahtlemata on tegu sekkumisega siseasjadesse.

Täpselt samamoodi oleks tegemist sekkumisega Eesti siseasjadesse, kui näiteks korraldaksime Tallinnas paraadi selleks, et tühistada niinimetatud homoabielu, ja sinna tuleks marssima näiteks Ungari suursaadik, Türgi suursaadik, Hiina suursaadik, Jaapani suursaadik, võib-olla Ukraina suursaadik. Ma ei oska öelda, kes kõik võiksid tulla. See oleks sekkumine Eesti Vabariigi siseasjadesse, see oleks kohatu. Ja sellepärast, kui me olime Budapestis Ungari välisminister Péter Szijjártó ütles meile väga selgelt, et kui üks tema suursaadikutest sellisel viisil käituks, siis ta päevapealt lendaks oma kohalt, sellepärast et see häbistage Ungari riiki ja oleks jämedalt vastuolus elementaarsete diplomaatiliste reeglitega, vastastikuse lugupidamise väljenduse reeglitega.

Selles mõttes on hästi kurb kuulda, et meil Eestis ei ole piisavalt väärikust, et pidada nendest reeglitest kinni ja austada teisi riike nii palju, et mitte nende siseasjadesse sekkuda. Ja samal ajal on jällegi eeskujulik, et kui me näeme vanemaid, suurema sisemise eneseväärikusega riike, siis nemad ütlevad, et nende jaoks on element, nemad mitte kunagi ei peaks võimalikuks niisugusel viisil Eesti suhtes käituda.

Nüüd, välisminister ütles meile, et eelmisel aastal juunikuus, sellel niinimetatud homouhkuse kuul tema andis suunise panna need vikerkaarelipud Eesti saatkonna hoonetele lehvima üle maailma. Ma millegipärast kahtlustan, et näiteks Türgis, näiteks Araabia Ühendemiraatides, näiteks Egiptuses, Gruusias, Kiievis ega Moskvas ei pandud saatkonnahoonele neid lippe välja. Mille pärast? Selle pärast, et sealt tuleks sellele palju teravam reaktsioon kui võib-olla Ungarist, kes on selliseks üldiseks peksualuseks tehtud Euroopa Liidus ja keda on hea peksta teistega koos. See on omamoodi ebaväärikuse ilming.

Kui te olete nii printsipiaalsed seal valitsuses, no lükake üles siis homolipp Araabia Ühendemiraatides Eesti saatkonna hoonele. Tahaks näha. Pange Türgis ka see lipp välja, pange Hiinas, Pekingis see lipp välja. Näidake siis oma põhimõttekindlust. Või ongi nii, et panete ainult seal, kus julgete, mujal ei pane? Ei ole eriti muljet avaldav käitumine.

Nüüd üks väga oluline küsimus, millele ma ei kuulnud vastust härra ministrilt. Võib-olla see läks mul kõrvust mööda, tunnistan. See oli esitatud viiendas küsimuses. Me küsisime, kas Eesti Vabariigi diplomaatidel on oma südametunnistusele ehk moraalsetele tõekspidamistele truuks jäämiseks võimalik keelduda – konkreetselt lihtsalt keelduda – järgimast suunist hakata asukohariigis Eesti Vabariigi esindajana niinimetatud seksuaalvähemuste huvide eestkõnelejaks. Kui selline võimalus on olemas, siis kas te olete seda selgesõnaliselt diplomaatidele selgitanud? Kui jah, siis palun esitage tõendid, mis seda kinnitaks. Ma ei tea, kas minul läks kõrvust mööda see vastus, aga ma igal juhul ei kuulnud selgesõnalist kinnitust, et on selline vabadus, aga ka kinnitust, et sellist vabadust ei ole, et nad on kohustatud kaasa lööma.

Igal juhul mulje jääb selline, et Eesti Vabariigis on kujunemas aina enam selline ideoloogilise diktatuuri muster, kus diplomaadid peavad kaasa lööma niisugustes ideoloogilistes projektides. See omakorda tähendab muidugi seda, et süüakse välja diplomaatide seast need inimesed, kes ei jaga selliseid vaateid, kellel on teistsugused moraalsed veendumused. See oleks väga kahetsusväärne ja ühemõtteliselt vale.

Ma lõpetan lihtsalt tõdemusega, et kogu see jutt mingisugustest seksuaalvähemuste õigustest on loomulikult täielik nonsenss. Mingisuguseid seksuaalvähemuste spetsiifilisi õigusi ei ole üleüldse olemas. On olemas inimõigused, mis on omased kõikidele inimestele ühetaoliselt, täiesti sõltumata sellest, millistesse vähemustesse nad kuuluvad või ei kuulu. Nii et kui välisminister räägib siin sellest, et Eesti Vabariik seisab kõikjal maailmas niinimetatud seksuaalvähemuste õiguste eest, siis sisuliselt räägitakse millestki, mida lihtsalt ei eksisteeri.”

Allikas: Riigikogu stenogrammid