09.04.2024
Teadusminister Kristina Kallas esindab ebateadust.
Esmaspäevaste Riigikogu arupärimiste käigus selgus, et EKRE fraktsiooni küsimustele vastanud minister Kristina Kallas esindab Eestis marksistlikku ebateaduslikku käsitlust inimsoo kohta. Jutuks oli nimelt LGBTQ‑ideoloogia tungimine riigi seadustesse ja vastavasisuline õpe koolides ja lasteaedades. Pärast ministri sõnavõttu kõneles sel teemal saadik Varro Vooglaid.
“Ma arvan, et tänase arupärimise kõige väärtuslikum osa ongi see, et me näeme, et meil on haridus- ja teadusminister, kelle enda mõttemaailm on sügavalt ebateaduslik. Sügavalt ebateaduslik. Ja see ei ole mingisugune peen rafineeritud hinnang minu poolt, vaid see on lihtsalt elementaarne fakt. Teaduslik tõsiasi on see, et sugusid on kaks, mingisugust vahepealset sugu ei ole olemas. Tõsi, eksisteerib anomaaliaid, eksisteerib väärarenguid, täpselt nagu eksisteerib seda, et mõni laps sünnib kolme jalaga või kolme käega. See ei tähenda, et inimesed on nii kahekäelised kui ka kolmekäelised. Inimene on ikka kahekäeline olend, väärarengutest hoolimata.
Ja samamoodi soolisuse mõttes teaduslik fakt, teaduslik tõsiasi, mida ei ole võimalik ümber lükata, on see, et inimesed sooliselt jaotuvad kaheks, on kaks sugu, meessugu ja naissugu. Ometi meil on teadus- ja haridusminister – haridus- ja teadusminister, ma rõhutan –, kes ei saa nii lihtsatest asjadest aru. Ja see ongi see, mida nimetatakse ideoloogiliseks pimestatuseks, et ideoloogia hakkab asendama reaalsust. Ja selle asemel, et rääkida asjadest nii, nagu need on, hakatakse rääkima mingisugustest ideoloogilistest pettekujutelmadest reaalsuse pähe. Neid hakatakse esitlema reaalsuse pähe.
Nüüd, minister küsis nii-öelda retooriliselt, et milline siis on see lapsi kahjustav soovideoloogia. Juba vastasin oma küsimust sõnastades. See ongi see ideoloogia, mis räägib sellest, et suguseid on rohkem kui kaks ja et inimene saab oma sugu muuta. Sellist haiget vale lastele rääkides nii meedia kaudu, meelelahutuse kaudu kui ka lasteaedades mingite lollakate lasteraamatute kaudu või koolides külvatakse lastesse seda segadust oma identiteediga seonduvalt, mis viib neid saatuslike vigadeni, et nad hakkavadki otsima võimalust soo muutmiseks, kuigi sugu ei saa keegi muuta.
See on lihtsalt teaduslik fakt, tõsiasi. Kromosoomilisel tasandil juba inimesed on mehed või naised, ükskõik kui palju sa lased ennast mutileerida, lõikuda, see ei tähenda, et sa muudad oma sugu. Täpselt nagu liiki ei saa muuta, keegi ei saa lasta ennast lõigata ahviks, koeraks või kaameliks. See ei ole võimalik lihtsalt. Sa võid endale ette kujutada, et minu identiteet on see, et ma olen kass. Täpselt nagu mina võiksin endale ette kujutada, et minu identiteediks on see, et ma olen naine. Aga see ei tähenda, et ma seda olen. See on lihtsalt see, et mul identiteet on lahus reaalsusest.
Ja need inimesed üldjuhul, kellel on identiteet lahus reaalsusest, on pandud tavaliselt hullumajja. Eks, kui inimene mõtleb, et ta on Napoleon näiteks, käib ringi ja räägib kõigile, tema on Napoleon ja miks keegi sellest aru ei saa, no siis tuleb teda aidata, siis tuleb teda ravida, et ta saaks terveks, et tema arusaamine sellest, kes ta on, oleks kooskõlas sellega, kes ta siis päriselt on. Mitte nii, et hakkamegi ütlema, et jaa, oleme nüüd sallivad ja toetavad ja see positiivne minapilt, et kui tema peab ennast Napoleoniks, siis tuleb temasse suhtuda kui Napoleonisse. Seal on lihtsalt hullumeelsuse normaliseerimine, kui me nii teeme. Ja sellel ei ole mitte midagi pistmist teadusliku maailmapildiga.
Nüüd, mõelge selle peale. Ma küsisin nii-öelda naljaga pooleks, et kui mina identifitseerin ennast peaministrina, miks siis mind ei tunnistata peaministrina, miks ma ei või istuda valitsuse looži, kui ma identifitseerin ennast presidendina, miks ma ei või istuda presidendi looži. Ja selle peale minister ütles mulle, et amet ei ole midagi sellist, millega saab ennast identifitseerida. Aga sugu ka ei ole. Küsimus ei ole selles, millega saab ennast identifitseerida või millega ei saa, vaid küsimus on selles, et sa ei saa ennast identifitseerida sellega, mis ei vasta tõele lihtsalt. Selles on asi.
Mitte kuidagipidi ei ole vähem loogiline või vähem mõistuspärane identifitseerida ennast presidendi ametiga, olemata president, kui ennast identifitseerida näiteks naiseksolemisega, olemata naine. Täpselt sama mõistusevastane oleks identifitseerida mul ennast näiteks 2,30 pika mehena, kui kõik näevad, et ma olen, 188 sentimeetrit pikk. No ei ole lihtsalt. Fakt on see, et sa ei ole 2,30 pikk. Tee, mis tahad. Täpselt sama mõistusevastane oleks mul ennast identifitseerida mustanahalisena. Minu identiteet on see, et ma olen afro…, mis on siis, negriidse rassi esindajana. No ei ole! Aga ma identifitseerin ennast sellisena – väga kahju, aga see ei vasta lihtsalt tõele. Või kui ma identifitseeriks ennast näiteks 15-aastase inimesena. Ma ei ole 15. Või 60-aastase inimesena. Ma ei ole 60.
Nii et tegelikult see on kurb ausalt öeldes. Mida me ootame koolidest, mida me ootame lasteaedadest, mida me ootame ülikoolidest, kui isegi valitsuse tasandil me näeme, et ministritel puudub elementaarne teaduspõhine maailmapilt. Polegi midagi paremat oodata. Aga mis mind muidugi kurvastab kogu selle asja juures, ja ma ei saa öelda, et see oleks üllatav, on see, et mida me siis kuulsime vastuseks nendele küsimustele, mis sai esitatud.
Kuidas on tagatud, et lapsi ja noori vaimselt ja füüsiliselt kahjustav sooideoloogia ei levi lasteaedades ja koolides ning et lastele tagatakse selle eest kohane kaitse? Ei olegi tagatud, seda me kuulsime. Ei olegi tagatud. Ja minister ei kavatsegi selle nimel pingutada, et lapsi reaalselt kaitsta selle haiglase ideoloogia eest, mis rikub paljude laste ja noorte elu. Reaalselt. Arupärimises ju ka kirjutasin, et kõige kõnekamalt paljastab sooideoloogia valesid kasvav põlvkond noori, kes nõuavad nende soosegadust õhutanud ja tunnustanud arstide ja seadusandjate vastutusele võtmist. Nad küsivad, miks lubati neil oma terve keha pöördumatult sandistada, enne kui nad tohtisid sellele teha tätoveeringu, seaduslikult suitsetada, alkoholi tarvitada või autot juhtida, ajal, mil neil puudus küpsus ja tugi, et oma segaduse tegelikku sisu mõista, võeti neilt igaveseks võimalus astuda tervesse abiellu ja luua perekond.
See ongi riigivõimu ülesanne, kaitsta inimesi nende kahjustamise eest, ennekõike kaitsta lapsi. Ja kui on mingisugune ideoloogia, mingi ideoloogiline programm, mis on suunatud lastele valetamisele ja selle läbi nende kahjustamisele, nende elurikkumisele, siis on riigivõimu kohustus kaitsta lapsi sellise vale eest. Ja kui seda kohustust ei täideta, siis lihtsalt reedetakse see ülesanne, mida oma ametist tulenevalt ollakse kohustatud täitma. Ja sellisel juhul tuleks ministrikohalt lihtsalt tagasi astuda. Kui ei taha täita neid ülesandeid, mis ministri ametivastutusega kaasnevad, no siis tuleb koht vabastada inimestele, kes on valmis seda vastutust tõsiselt võtma ja seda kohusetundlikult täitma.
Ja veel kord, kui me üldse kedagi või midagi kaitseme siin ühiskonnas, siis me peaksime ennekõike kaitsma lapsi. Ja seda ülesannet tuleb võtta täie tõsidusega. Mul on tõsiselt kahju, et me peame sellistest asjadest üldse rääkima, see peaks olema elementaarne, et lasteaedades ja koolides ennekõike peaks olema välistatud sellise ideoloogilise mürgi levitamine, mis lapsi soosegadusse ajab ja nende saatuslike vigade poole tüürib. See ei ole mingi teoreetiline probleem, Eestis paljud vanemad juba võitlevad sellega väga tõsiselt.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid