Eesti e-tiiger on krampides, e-valimised tuleb lõpetada!

Praeguses haavatavas küberjulgeoleku olukorras eriti, tuleb viimastel päevadel tuleb järjest ette tõrkeid ettevõtete e-keskkonnas, viimati esinesid tõrked taas eesti keele katseeksami ajal eksamite infosüsteemis (EIS), mistõttu see muutus väga aeglaseks ning haridus- ja noorteametil tuli koolide testi sooritamise aega pikendada. Alles laupäeval nurjusid EIS-i tõrgete tõttu Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumite ühiskatsed. See osutab üheselt e-keskkonna ebaturvalisusele, kontrollimatusele ja manipuleeritavusele, mistõttu tuleb Eestis viivitamatult e-valimised lõpetada.

ERR vahendas, et alates märtsist on koolid teinud katseeksameid, et kontrollida, kas nad on valmis tulevaks aastaks, mil põhikooli lõpueksamid muutuvad digitaalseks. Teisipäeval toimus viimane, eesti keele katseeksam ja selle käigus tekkisid probleemid EIS-iga.

E-katseeksameid korraldava haridus- ja noorteameti (harno) kommunikatsioonispetsialist Tiina Nõmm ütles, et vahemikus kella 9.30 kuni 9.50 muutus ssüsteem väga aeglaseks. Seetõttu pikendas amet testi sooritamise aega.

EIS vedas viimati alt alles 6. aprillil, kui mitu tuhat õpilast osales Tallinna ja Harjumaa riigigümnaasiumite ühiskatsetel, kuid testi tegemine lõpetati EIS-i tõrgete tõttu.

Nõmme sõnul on tegu kahe täiesti erineva asjaga ja esialgse info põhjal väidetakse, et kahel ajaliselt lähedasel korral tõrgete tekkimine on kokkusattumus.

Harno direktor Jaak Raie ütles, et täpsemat tõrgete põhjust uuritakse. “Katseeksamite eesmärk on anda koolile ja harnole võimalus veenduda, et 2025. aasta e-eksamiteks on valmisolek olemas või välja selgitada valmisoleku kitsaskohad, et nendega enne 2025. aastat tegeleda,” ütles Raie ja soovis kõigile e-katseeksamist osalejatele palju edu.

Kuidas nii? Põhjalikult testitud ja raha raisatud ja jätkatakse testimist? Samal ajal kaotab HTM järgmisest aastat inglise keele eksami (kolmanda eksami põhikoolis) ära.

Poliitilises mõttes jagavad vastutust haridus- ja majandus- ja infotehnoloogia minister, aga kindlasti tuleb tõsine vestlus pidada riigi suurte IT-majade juhtidega, kes vastutavad selle eest, et teenused toimiksid. Arvestades niigi suurt pinget ja stressi, mis noorte jaoks kooli sisseastumisega kaasnevad, tuleb eksamisüsteemi käsitleda kriitilise teenusena. „Haridusministeeriumi esindajate jutt sellest, et eksamiülesanded olid liialt mahukad ning süsteem ei tulnud sellega toime, on naeruväärne. Selliste teenuste ja süsteemide puhul eelneb enne rakenduse kasutuselevõttu selle testimine ja selle käigus pidi ülesannete keerukuse probleem kindlasti ilmsiks tulema.

Tulevikku vaadates on paslik mõelda, kas riigi teenused ja seda toetavad ametkonnad ja infotehnoloogilised lahendused on kriisikindlamad, kui nad on tsentraliseeritud – täna on bürokraadid erinevates valdkondades tsentraliseerimist läbi viimas – või toimib kõik paremini, kui säilib teatav mõistlik „killustatus“!“ kommenteeris olukorda riigikogu EKRE fraktsiooni liige Rain Epler.

E-tõrked tekkisid hiljuti ka maanteeameti autode tehnoülevaatuse süsteemis, samuti lekkisid 700 000 Aphoteka kliendi andmed.