10.04.2024
Sotsiaalministeerium
Sotsiaalministeeriumi rahastatud värske juhend teeb murelikuks vanemad, kelle lapsed tunnevad end sooneutraalsena. Selle järgi ei ole psühhiaatri hinnang kohustuslik, kui nad 18aastaseks saades soovivad oma keha kirurgiliselt pöördumatult muuta. Eesti Ekspress küsib, miks mittebinaarseid ei uurita nii põhjalikult enne kirurgilist sekkumist?
Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste selgitab, et mittebinaarsus ei ole põhjus, mis eeldaks kohustuslikku psühhiaatrilist ekspertiisi plastikakirurgiliste protseduuride eel. Kui aga plastikakirurgil on kahtlus, et inimese soov muuta oma välimust kirurgilise sekkumise abil on põhjustatud psüühikahäirest, tuleb patsient suunata psühhiaatri konsultatsioonile.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ei nimeta transsoolisust haiguseks ega vaimseks häireks.
Tartu Ülikooli kliinikumi noorukite psühhiaater Reigo Reppo, kes puutub selliste noortega kokku, leiab, et paljud mittebinaarsed on mõjutatud pigem ühiskonnast.
Ajaleht avaldab ka eneselt rinnad eemaldada lasknud noore loo.
August (21) identifitseerib end mittebinaarsena. „Parim viis seda seletada on, et ma ei ole mees ega naine, vaid kuskil seal vahepeal.“
Ta tahtis juba 18-aastaselt teha rindade eemaldamise operatsiooni, aga raha ei olnud veel piisavalt kogutud. Operatsiooniks oli vaja 3800 eurot.
Ja veel: August ise pole kunagi soovinud last kanda, küll aga kasvatada.
Loe lisaks: