12.04.2024
Terrorism jõuab Euroopast Eestile lähemnale
Lõpuks on siis kaitsepolitseiamet jõudnud ka järeldusele, mille eest EKRE on juba ammu hoiatanud ning mida on massilise sisserände lubamisega soositud – koos terrorismi ohutaseme kasvuga Euroopas on kasvanud ka Eesti terrorismi ja islamistliku äärmuslusega kaasnev oht.
Täna avaldas kaitsepolitsei oma värske aastaraamatu, kus muu huilgas seisab, et 2023. aasta ohutaseme kasvu peamised põhjused olid konkreetsete sihtmärkide nimetamine terroriorganisatsioonide poolt ning üleskutsed rünnakute korraldamiseks, radikaliseerumise suurenemine, seda eriti noorte hulgas ja psüühiliste probleemidega inimeste vastuvõtlikkus rünnaku korraldamise üleskutsetelem.
BNS vahendab: “Eesti moslemikogukond on jätkuvalt kasvav ning muutumas etniliselt üha mitmekesisemaks ja eripalgelisemaks. “Kuigi tervikuna saab moslemikogukonda hinnata rahumeelseks, esinevad kogukonnas siiski suureneval määral mõningad negatiivsed arengusuundumused. Näiteks on täheldatav uussisserändajate madal kohanemise tase, vähene tahe õppida eesti keelt ja sobituda Eesti kombestikuga. See suurendab kogukondade segregatsiooni ning on ohuks julgeolekule ja avalikule korrale,” selgitas kaitsepolitsei.
Kuna moslemikogukonna suurus Eestis on hinnanguliselt üle 10 000 inimese, on Eestisse imaamiks üritanud tulla mitmed inimesed, kellest osa on muu hulgas seotud islamistlike liikumistega. “Kogukonna kasvuga kaasneb paratamatult rahvusvaheliste islamiorganisatsioonide suurem tähelepanu. Paraku on nende hulgas ka äärmuslikke vaateid viljelevad organisatsioonid, mis tegutsevad Euroopas ja Lähis-Idas. On tõenäoline, et tulevikus hakkab Eesti moslemikogukonnas domineerima kogudus, mis toetub suuresti välisrahastusele,” nentis kapo.
Kaitsepolitsei hinnangul oli Eesti moslemikogukonna juhtidele 2023. aasta keeruline, kuna Euroopas levib eelkõige fundamentaalset islamit (salafismi) propageeriva Moslemi Vennaskonna veetav väidetavat islamofoobiat oma huvides rakendav ja väidetava islami teotamise vastane propaganda.
“Kahetsusväärselt köidab see noori moslemeid, kes jagavad nende organisatsioonide väga kitsast vaadet – usureeglid on ülimuslikud ilmalike seaduste suhtes. Noorteni jõudmiseks on niinimetatud õige islami jutlustajad loonud oma organisatsioonid ja edukad sotsiaalmeedia kanalid, kus käsitletakse noorte elulisi probleeme ja antakse läbi islamiprisma nõu, kuidas käituda.
Kaitsepolitsei tõdes, et islamistliku terrorismiga kontaktide ja islamiäärmusluse kasv Eestis on tähelepanuväärne, kuid selle suurenemist on lihtne põhjendada. “Euroopas toimus mitu radikaliseerumist soodustavat sündmust ning nendega
kaasnenud infooperatsioonide ja kogukonna kasvuga kaasnes kontaktide arvu suurenemine,” selgitas kapo aastaraamatus.
Eestis on terrorismiohu kasvul oluliseks elemendiks terrorismiga seotud isikute transiit ja Eestisse elama asumise katsed. “Terroriorganisatsiooni PKK/Kongra Gel liikmed on teinud katseid Eestis oma tegevust alustada. Soome ja Rootsi liitumisel NATOga täheldas kaitsepolitseiamet Kurdi töölisparteiga PKK/Kongra Gel seotud inimeste huvi Eesti vastu. Tõenäoliselt kardeti võimalikku Türgisse tagasisaatmist. Nende inimeste ettevõtluse ja võimaliku hawala-rahastusega seotud tegevuse ületoomise huvi Eestisse võib olla julgeolekule ohtlik,” tõdes kapo.
Kaitsepolitsei kinnitusel tuleb ohuna silmas pidada radikaliseerumise lainet Hamasi-Iisraeli konfliktist tulenevalt ning katseid rahastada terrorismi krüptovääringutega ning ettevaatlik tuleb olla ka Venemaa rände hübriidründe realiseerumisel, mille käigus võivad äärmuslased saabuda Eestisse.
“Terroriorganisatsiooni Hamas rünnak Iisraeli vastu ja sellele järgnenud Iisraeli sissetung Gaza sektorisse on avaldanud mõju üle maailma. Selles konfliktis poole valinud inimeste omavaheline lepitamine on keeruline. Pinged on olnud nähtavad ka Eestis. Kui varem ei väljendatud avalikult juudiviha ja islamistliku terrorismi julmuse mõistmist, siis nüüd suurenes moslemikogukonna liikmete radikaalsus. Õnneks piirdus see peamiselt sotsiaalmeedia postitustega.”
10 000 inimese suuruseks kasvanud Eesti moslemikogukond pälvib üha enam rahvusvaheliste islamiorganisatsioonide tähelepanu, ka äärmuslikke vaadetega organisatsioonid, mis tegutsevad Euroopas ja Lähis-Idas, tunnevad huvi, märkis kaitsepolitseiamet aastaraamatus. Eesti moslemikogukonnas on praegu 500-600 koolieas last, kuid lähiaastatel lisandub ilmselt veel ligi tuhat last.