Kõik maksud, mida valitsus üksteise järel kehtestab, leiavad ühiskonnalt, asjaomastelt organisatsioonidelt ja spetsialistidelt kriitikat, sest maksutõusude eesmärk on ainult üks: pumbata ettevõtjate ja tarbijate taskust raha eelarvesse, laostunud majandusest seda enam ei tule.
Kaubandus-tööstuskoda, toiduliit ning kaupmeeste ja karastusjookide tootjate liit on vastu magustatud jookide kui kitsa tootegrupi maksustamisele, sest see toob kaasa regressiivsed sotsiaalmajanduslikud mõjud.
Liidud toovad ministeeriumidele saadetud pöördumises välja, et kuigi maksu üks eesmärke on parandada rahvatervist, ei viita miski sellele, et see eesmärk ka täituks. Juhtuda võib hoopis vastupidine ning valitud meede on siis parimal juhul ebatõhus, halvimal juhul aga täiendavat kahju tekitav.
Tervise Arengu Instituudi (TAI) rahvastiku toitumise uuringu andmetest selgub, et magustatud joogid moodustavad kaduvväikese osa igapäevaselt tarbitavatest süsivesikutest ja vabadest suhkrutest, jäädes juba suuresti WHO soovituste piiresse. Magustatud joogi maksu kohaldumisel väheneks potentsiaalselt üleliigse suhkru tarbimine inimese kohta kõigest paar grammi või paradoksaalselt hoopis kasvaks asendustoodete arvelt.
Pöördumises leitakse, et maksul oleks pelgalt fiskaalne eesmärk, mida teostatakse joogi- ja toidutööstuse ning majanduslikult vähemkindlustatute arvelt. Kummagi põhieesmärgini eeldatavasti ei jõuta, mis tähendab, et kokkuvõttes ei parane rahvatervise näitajad ega kasva ka maksulaekumine.
Pöördumise autorid leiavad, et magustatud joogi maksul puudub oodatav positiivne mõju eelarvele, kuna majanduslike mõjude analüüs tugineb eelnõu koostajate vääral hinnangul, mitte Eesti turuandmetel ja iseärasustel põhineval mudelarvutusel, mis arvestaks viimaste aastate kogemustega, sealhulgas suurte aktsiisitõusude sisseviimisel.
Loodetav 25 miljoni eurone maksutulu ei ole seega realistlik ning ei arvesta näiteks eelarve kogumaksulaekumist muutvaid muid negatiivseid mõjusid, mis tulenevad maksukohustuslaste vähenevast käibest nii müügi kokkukuivamise, piirikaubanduse võimaliku taaselustumise kui ka salakaubanduse mõjude tõttu – nii nagu juhtus Taanis.
Liidud toovad veel välja, et maksu tulemusel saab kahjustada üks olulisemaid ja konkurentsivõimelisemaid tööstussektoreid ning seda olukorras, kus majandus on kestvas languses ning ebakindlust lisab ka geopoliitiline olukord.
Samuti tuuakse pöördumises välja, et seaduslooja eirab maksukohustuslasel lasuvat üha kasvavast maksu- ja halduskoormust, mis tuleneb kõrgemast käibemaksust, logistikat mõjutavast automaksust, eelseisvast jäätme- ja pakendireformist, kasvavatest kuludest pakenditootmises ning kogu tööstust mõjutanud tööstussisendite kulude kasvust. Selle kõige juures on riik toidujulgeoleku kontekstis seadnud joogi- ja toidutööstusele kõrgendatud ootused.
Liidud soovitavad eelnõu edasise kiirmenetluse peatada, sest tegu on uue maksuga, mis peab olema kooskõlas hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga ning nõuab ka väljatöötamiskavatsuse väljatöötamist. Samuti puudub sotsiaalmajanduslikke asjaolusid arvestav mõjuanalüüs koos õiguslikke valikuid kajastava kontseptsiooniga. (BNS)