Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

EKRE saadikud pärisid kultuuriminister Heidy Purgalt aru tema haldusalas toimuva kohta

-
16.04.2024
Kultuuriminister Heidy Purga.
© UU

Teisipäeval oli Riigikogus kultuuriminister Heidy Purga ettekanne “Riigi pikaajalise arengustrateegia “Eesti 2035″ elluviimisest”, mille käigus küsisid EKRE saadikud ministrilt selgitusi alljärgnevate probleemide kohta.

Helle-Moonika Helme: “Lugupeetud minister! Siin saavutuste all on selline info, et toetasite erameediat 1 miljoniga, ERR-i vene- ja ingliskeelsete Eesti elanike toomiseks ühisesse kommunikatsiooni inforuumi. Erameedia sai selleks 1 miljon eurot ja ERR sai 2 miljonit eurot. Aga kui me nüüd vaatame, siis ETV+ juht Ekaterina Taklaja on endiselt Vene Föderatsiooni kodanik. Millele me siis nagu raha andsime? Kas talle on ka mõned kontrollküsimused esitatud nagu jalgpallur Vassiljevile ja kirikutegelastele, milline on nende suhtumine Ukraina sõja teljel? Ja kui on esitatud, siis millised on vastused, ja kui ei ole esitatud, siis miks ei ole esitatud? Kas meil on andmeid, mida nad seal tegelikult selle 2 miljoni euro eest teevad?”

Arvo Aller: “Tänan, lugupetud minister, ettekande eest! Te siin toote suurelt välja, et on viimasel ajal hakatud rahvaraamatukogude reformi tegema. Kolleeg Andrus Seeme ka küsis selle kohta, et mis regioonides saama hakkab. Selle seadusega tegelikult keskraamatukogud kaotatakse ära ju maakonnakeskustest, töökohad viiakse minema, toimub järjekordne tsentraliseerimine ja otsustamine viiakse pealinna, mis ei ole kindlasti regionaalselt jätkusuutlik. Ma küsiksin sellesama eelmise küsimuse jätkuks, mis Lauri Laats küsis: millised on valitsuse prioriteedid piirkondlike ja regionaalsete spordiobjektide rahastamisel ja ehitamisel? Kas neid on üldse?”

Ants Frosch: “Lugupeetud minister! Mul on küsimus teile seoses “Tartu 2024” programmiga. Nimelt on põhiprogrammis 17. augustil kavas LGBT+ Pride, mis on ka kultuuripealinna põhiprogrammis. Samal ajal on täiesti tähelepanuta jäänud Eesti lipu 140. aastapäeva tähistamine ja need üritused, mis on Otepääl. Minu küsimus oleks, mis moel sai juhtuda selline asi, et tõesti rahvuslikke väärtusi võimendav kandev üritus “Eesti lipp 140″ on jäänud Tartu kultuuripealinna programmis täiesti tähelepanuta?”

Mart Helme: “Lugupeetud minister! Teie kõnes oli hästi palju Ukrainat mainitud ja Ukraina teemasid. Jäi niisugune tunne, et olete poole kohaga ka Ukraina kultuuriminister. See on meile aktuaalne probleem, kuna meile on saabunud ja saabub jätkuvalt tuhandete kaupa inimesi Ukrainast. Tõsi küll, väga paljud kummalisel kombel läbi Venemaa. Ja oli teil palju juttu ka sellest, kuidas integreerida neid inimesi, kes ei ole rahvuselt eestlased. Minu küsimus on nüüd konkreetselt seotud sellega, et kui meil ei ole õnnestunud umbes 30 aasta jooksul Nõukogude ajast siia jäänud mitte-eestlasi integreerida, neile keelt selgeks õpetada, siis kuidas seda loksuvat seltskonda, kelle suhtes puudub isegi selge teadmine ja arusaamine, kas nad jäävad, kas nad tulevad, kas nad lähevad, kavatsetakse integreerida. Kui seda ei õnnestu teha, siis rahvusriigina Eesti püsib veel ainult inertsist.”

Siim Pohlak: “Hea minister! Et iseseisvuse eest tuleb võidelda lisaks sõjalisele väljale ka kultuuriväljal. Meie oma rahvuskeelsele kultuurile on tegelikult ju tugev surve ja konkurents väljastpoolt, eelkõige siis suurrahvaste ja suurkeelte massikultuuri poolt. Ma teie kõnes väga ei kuulnud, kuidas on plaan meie oma siis nii-öelda kultuuritraditsiooni ja keelt hoida ja kaitsta ja nendesse traditsioonidesse kaasata ka uut, noort põlvkonda, kultuuritraditsioonidesse. Kas on teil selles osas ka mingeid plaane ja mõtteid veel, mida te võiks jagada meiega?”

Endine fraktsiooni liige Kalle Grünthal: “Lugupeetud minister! Te vastasite Arvo Alleri küsimusele raamatukogude osas, et te maalite hullema pildi, kui tegelikult on. Saadik on pärit Ida-Virumaalt, mina olen Järva‑ ja Viljandimaalt ja mina ütlen, et see probleem on täpselt samasugune nagu Arvo Aller kirjeldas. Nii et kui on juba kaks sellist saadikut vähemalt – ja ma usun, et siin saalis on veel, kes kriitikat teevad raamatukogude, maakohtades raamatukogude sulgemise osas –, siis see kriitika on ilmselgelt põhjendatud. Ma tahan juhtida tähelepanu veel sellele, et raamatukogu maakohas ei ole mitte üksnes ainult lugemisvara laenutamine, vaid on ka kohalike elanike kokkusaamise kohaks, mis tagab ka nii-öelda maapiirkonna ellujäämise. Ja minu küsimus teile on: kas teie pooldate seda, et maapiirkondade elu oleks jätkusuutlik ja areneks edasi koostöös sellesama raamatukogude olemasoluga?”

Henn Põlluaas: “Hea minister! Te rõhutasite, et Kultuuriministeeriumi ülesanne on säilitada eesti keelt, omapära ja Eesti kultuurielu. Ometi on teil ametis kultuurilise mitmekesisuse asekantsler, kelle ülesanne on toetada Eestis elavate vähemusrahvuste kultuurielu, aidates säilitada nende keelt ja omapära ning korraldada vähemusrahvuste kultuurielu arenguks vajalike tingimuste loomist Eestis. Selline tegevus töötab vastu muulaste integreerimisele ning ahendab hoopis eesti keele ja kultuuri ruumi. See kannab eesmärki muuta Eesti multikultuurseks segaühiskonnaks ja lõimida hoopiski eestlasi sisserännanutega. Miks toetab valitsus võõrrahvaste kultuuri ja keeli ning nende arenguks vajalike tingimuste loomist Eestis, tehes seda pealegi Eesti maksumaksja rahade ja eestlaste identiteedi hinnaga? See on otseses vastuolus meie põhiseadusega.”

Evelin Poolamets: “Hea minister! Eesti 2035 arengustrateegias olete seadnud sihiks, et noored Ukraina sõjapõgenikud ei kaotaks võõrsil olles oma keele- ja kultuuriruumiga sidet. On ette nähtud rida üritusi. Aga ma ei tea, võib-olla on siia ridade vahele ära peidetud, et meil on ju ka kasvanud väga jõudsalt moslemi kogukond. Kas ka nendele on ette nähtud vastavaid üritusi, et nad ei kaotaks kontakti oma kultuuriga? Ja veel: miks ei ole siis ka siin välja toodud selliseid üritusi, et eesti lapsed ei kaotaks oma sidet oma juurtega? Miks ei ole siin näiteks pärandkultuuriga seotud eesmärke üles seatud?”

Kert Kingo: “Hea minister! Oma sellel saavutuste leheküljel olete toonud välja, et olete 2023. aastal eraldanud 1 miljoni eurot, 1 miljon eurot kvaliteetse venekeelse ajakirjandusliku sisu loomiseks erameediakanalites. Samas on venekeelse Delfi toimetaja Andrei Šumakov öelnud sellised sõnad: Eestis elavatelt Venemaa kodanikel valimisõiguse äravõtmine on valesti ajastatud, kahjulik ja lihtsalt rumal. Kas teie nimetate seda nüüd siis kvaliteetseks ajakirjanduseks ja kas selliseid seisukohtasid peaks riigieelarvest rahastama ja igatpidi toetama?”

Allikas: Riigikogu stenogrammid