17.04.2024
Siseminister Lauri Läänemets ei näe oma sotsininast kaugemale.
Kolmapäeval EKRE fraktsiooni saadikutega kohtunud sotsist siseminister Lauri Läänemets üritas luua õhkkonda, et kui tema saadikute tõstatatud küsimuste puhul probleemi ei näe, siis pole seda olemas.
Nii tõestas saadik Jaak Valge statistikale tuginedes, et võrreldes teiste Euroopa riikidega, kes võõrustavad samuti Ukraina põgenikke, on Eestis ajutise ja eriti rahvusvahelise kaitse saanute seas ebaproportsionaalselt suur hulk mehi vanuses 18-60 eluaastat ehk sõjaväekohuslasi. Ta viitas sellele, et nii võib olla Eestist saanud riik, kuhu tänu sellele, et saabujate mobilisatsioonikohustust ei kontrollita, on saabunud suurem hulk Ukraina desertööre.
Siseminister, kes deklareeris kohe president Zelenski visiidi lõppedes koos peaminister Kaja Kallasega, et Eesti ei hakka sõjaväekohuslasi välja saatma, jäi ka sel kohtumisel Jaak Valge informatsiooni suhtes täiesti ükskõikseks, leides siiski aega mitme saadiku arvamuse Kremli jutupunktideks sildistamiseks.
Läänemetsa puhul torkas silma ka Eesti venestumise eitamine. EKRE saadikud juhtisid tema tähelepanu sellele, et suurem osa Ukraina põgenikest on venekeelsed, sageli pole ukrainameelsed, nad sulanduvad ka Eestis pigem venekeelsesse keskkonda, nad saavad selles keskkonnas hakkama ka eesti keeleta ning annavad oma osa Eesti venestumisse. Siseminister lihtsalt keeldus mõistmast seda, et kui ukraina põgenik või ka usbeki ehitaja tulevad Eestisse, oskavad ja saavad suhelda ainult vene keeles, siis see viibki venestumiseni. Ometigi soovitas saadik Ants Frosch tal mitte mõelda kõigepealt võõraste heale teenindamisele, vaid sellele, milliseks on demograafiline olukord eestlaste jaoks kujunemas.
Lõuna-Eestist pärit Ants Frosch tõi näite Otepäält, öeldes, et tänu ukraina põgenikele on ka seni eestikeelses linnas vene keel kõvasti kõlama hakanud, kauplustes töötavad venekeelsed ukrainlased ja eestlased ei saa omi asju riigikeeles ajada – selle mureküsimuse peale soovitas Läänemets vaid keeleameti poole pöörduda.
Saadik Varro Vooglaid tõstatas usuvabaduse raames üles ka Moskva patriarhaadile alluva kiriku võimaliku keelustamise Eestis, tundes muret, et nii saab varsti rünnata ka katoliku kirikut, kui too ei tunnista aborte, või luteri kirikut homoabieludele vastu olemise pärast. Siseminister hakkas kohe suure suuga oma sõnu sööma – tema polevat siinset õigeusu kirikut terroristlikuks nimetanud, ta ei tahtvat Pühtitsa kloostrist kedagi välja tõsta jne, vaid meedia olevat kõik selle üle võimendanud. Tema olevat juhtinud vaid tähelepanu sellele, et Moskva patriarhaat kiidab heaks terroristliku sõja Ukrainas.
Kui siseministrilt küsiti, et mida metropoliit Eugeni Eesti kohta vaenulikku on väljendanud, siis väitis too algul, et ei teagi seda, asja olevat uurinud politsei ja tema usaldab neid, kuid hiljem tunnistas, et ta midagi siiski teab, kuid ei ütle. Ants Frosch küsis üle, et kui minister Läänemets hõikas maha, et tahab Moskvale alluva kiriku terroristlikuks kuulutada, siis miks ta ei kasuta täitevvõimu käes olevaid vahendeid (näiteks karistusseadustiku terrorismiparagrahvid), vaid paneb otsuse Riigikogu õlule ehk lükkab vastutuse endalt minema?
Läänemetsa sõnutsi olevat Riigikogu juba Ukrainat toetavaid otsuseid teinud ja seepärast leidis ta õige olevat ka seda teemat nii käsitseda. Saadikud omakorda leidsid, et hukkamõistmisi ja toetusavaldusi on Riigikogu juba nii palju teinud, et see hakkab devalveerima sellise aktsiooni tõsiseltvõetavust, eriti kui harrastatakse poliitikat, et iga võimusaadik tahab omanimelist “Ukraina-avaldust”.
Helle-Moonika Helme küsis siseministrilt, et kuidas saab tema poliitika olla selline, et ühest küljest tunneb ta justkui muret võimaliku propaganda pärast õigeusu kirikutes, samas aga on tema koos oma sotsidega täielikult vastu sellele, et Vene ja Valgevene kodanikelt, kellele juba kodakondsus seab kohustuseks ustavuse oma riigile, võetaks kohalike volikogude valimistel hääleõigus, ehk nad toetavad sellega “Vene maailma” levikut.
Siseminister käitus koosolekul saadikutega, kes olid seadusandjatena tulnud täidesaatvalt võimult selgitusi saama, üsna ülbelt ja üleolevalt, sildistades kohaletulnud Kremli-meelsuse siltidega. See küttis õhkkonna kohe üles, sest EKRE saadikud ei lubanud võimupoliitikute ülbusel oma fraktsiooni ruumides laiutada lasta.
Uued Uudised