19.04.2024
Jaak Valge.
Hiljuti Riigikogus menetletud nn m-valimiste seaduse kohta ütleb EKRE fraktsiooni saadik Jaak Valge, et e-valimisi ei tohiks demokraatlikus riigis korraldada juba suure usaldamatusprotsendi tõttu.
“Usaldus valimistulemuste vastu on demokraatia tuum. Kui valimistulemusi ei usaldata, siis ei usaldata ka valitud kogusid, kaasa arvatud parlamenti. Ja võib-olla üheks põhjuseks, miks meie maine nii madal on – 38% –, ongi siis e-valimised. Seetõttu on riigid ka usalduse osas eriti tundlikud. Kui kaalukausil on mugavus või usaldus, eelistatakse selgelt usaldust. Haruldasi valimisvorme kasutusele ei võeta.
Eesti e-hääletuse vorm ehk internetihääletus on eriti haruldane. Teadaolevalt kasutatakse seda Euroopas vaid Prantsusmaal. Niimoodi lubatakse valida välisprantslast välismaal elavatel Prantsuse kodakondsetel ja lähiriikidest Venemaal. Ja mitte igal pool Venemaal, vaid Venemaa mõnedes osades. Šveitsis katsetatakse seda e-hääletuse vormi kolmes kantonis.
Põhjus, et siin Eesti on erand, ei ole mitte selles, et Eesti oleks Euroopa võimsaim digiriik. Me ei ole tegelikult seda ammu enam. Ja teiseks, ka paljud Euroopa riigid on e-hääletamist kasutanud, kuid on sellest loobunud.
Viimaste aastate poleemika Eestis e-hääletuse üle on lähtunud mitmest kriitilist asjaolust ja nimetan sind kolme. Kõigepealt, see hääletamise protsess ja tulemused ei ole kontrollitavad ja läbipaistvad, ei ole tagatud salajasus ja pole võimalik kontrollida, kas serveris valimiste ajal töötav programm vastab tegelikult varem avaldatud lähtekoodile. Ja paranemist ei ole siin üldse olnud. Nii nagu ka Martin Ehala on öelnud, need vead on olnud algusest peale ja on siiamaani edasi kestnud.
Viimasel ajal on põhiseaduskomisjon ka korduvalt ignoreerinud MTÜ Ausad Valimised ettepanekuid. Need ettepanekud on lühidalt järgmised. Esiteks, vaatlejatele anda vaidlustamise õigus. Teiseks, seadmete andmevoogude vaatlemine kogu e-hääletuse ulatuses. Kolmandaks tuleks nende ettepanekul infotehnoloogilisi tegevusi käsitleda toimingutena, kõiki infotehnoloogilisi tegevusi. Neljandaks tuleks vaidlustamistähtaega pikendada ja viiendaks tuleks tagada eelnev ligipääs teabele, koodile ja materjalidele.
Aga selleteemalise kollektiivse pöördumise lükkas siis põhiseaduskomisjon ilma sisuliste põhjendusteta tagasi. Samuti ei võtnud komisjon arvesse MTÜ Ausad Valimised ettepanekuid, mis olid tehtud siis käesoleva eelnõu juurde. Tegemist pole millegi muuga selle tegevuse käigus kui valimisvaatlejate tõrjumisena.
Kahju, et põhiseaduskomisjoni esimees siin saalis ei ole. See võib tunduda imelik, aga ma ei süüdistaks selles põhiseaduskomisjoni esimeest. Tema on lihtsalt ettur, kes täidab koalitsiooninõukogu otsuseid, ja koalitsiooninõukogu täidab valitsuse otsuseid ja valitsuse seisukohad dikteerib peaminister. Eesti parlamentarism, kallid kolleegid, on omadega läbi. Ma ütlen seda täie teadlikkusega.
Aga küsime edasi: miks e-hääletus üldse vajalik on? Kas see teeb valimised odavamaks? Vastan, ei tee. Väga lihtne on näidata, et teeb kallimaks, ja mitte niisama kallimaks, vaid mitmekordselt kallimaks. Teiseks: kas e-hääletuse tulemusel on valimisaktiivsus suurenenud? Vastus on ei. Vastus on see, et valimisaktiivsus sõltub eelkõige poliitilistest teguritest. Isegi see, kui kõrgem valimisaktiivsus iseenesest oleks, siis ei oleks ka see väärtus, sellepärast et kui valija ei viitsi sinna valimisjaoskonda jalutada, siis talle ka see valimistulemus läheb väga vähe korda ja riigi poliitika läheb väga vähe korda. Ei ole vaja olla hiromant, piisab sellest, kui olla ajaloolane nagu mina, et prognoosida, et kui usaldus hakkab edasi kaduma, siis väheneb osavõtt ka.
Ja lõpetuseks. Tõesti, siin ei ole teada ühtegi riiki, kus valimistulemusi umbusaldab ligi 40% valijaist. Seda nii Norstati küsitluste kui Skytte instituudi uuringute järgi. Pole ka tõsi see, et usaldamatus e-hääletuse vastu ei tähenda usaldamatust valimistulemuste vastu. E-hääletuste läbi kujuneb suur osa valimistulemustest ning kui seda ei usaldata, siis ei saa usaldada ka valimistulemust tervikuna. Loomulikult ei saa nõus olla ka väitega, et e-hääletanute osakaalu tõus demonstreerib usalduse kasvu.
Esiteks, poolnaljaga öeldes, kui e-valimiste tulemusi võltsitakse, siis ei saa ju argument olla, et siis te võite ju, palun väga, näidata ju ka osavõtu proportsiooni kasvu. Teiseks ei ole ka need korrelatsioonis, isegi oletades seda, et ei võltsita. Ka mina valisin arvutiga, sest ma tean, et kui tulemusi võltsitakse, siis ei muuda see midagi, kas ma siis valin paberil või e-kujul. Ja antud eelnõu ei muuda olukorda paremaks, muudab halvemaks.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid