20.04.2024
Raha üritavad võimupoliitikud igati rahva taskust välja sõõrutada, tavaliselt õilsate loosungite abil. aga selles ei saa kindel olla, et seda sihtotstarbeliselt kasutatakse.
Pärast “Slava Ukraini” annetusskandaali ja võttes arvesse seda, kuidas valitsus sirutab läbi erinevate maksutõusude oma kätt tavakodaniku rahakotti, tekitab iga võimupoliitikute algatus esimese reaktsioonina vastumeelsust. Isegi kui pealtnäha on tegu vajaliku ja õilsa üritusega.
BNS kirjutab: “Kaitseminister Hanno Pevkur ja Riigikaitse Edendamise Sihtasutuse nõukogu esimees Toomas Luman allkirjastasid reedel koostöömemorandumi, mille alusel luuakse reservväelaste fond vabatahtlike annetustega Eesti riigikaitse tugevdamiseks ja reservväelaste võitlusvõime tõstmiseks. Pevkur sõnas, et reservväelaste fond on täiendav võimalus kõigile Eesti inimestele ja ettevõtetele anda oma vabatahtlik panus Eesti riigikaitsesse.”
Estiteks – puudub usaldus, et seda raha kasutatakse just sihtotstarbeliselt. Rahandusminister Mart Võrklaev on varem öelnud, et automaksust saadav raha “läheb igale poole”. Kaja Kallas ei rääkinud valimiskampaanias sõnagi kavandatavatest maksutõusudest, sest “see poleks populaarne”. Rahalistes asjades on valitsuse liikmed alati valetanud ja pole alust neid nüüdki uskuda. Väidetakse ju, et raha polevat, aga seda kasutatakse kümnete ja sadade tuhandete eurodena “majanduse säilenõtkuse uurimiseks”, “kultuurilise mitmekesisuse valdkonna visuaalse identiteedi loomiseks”, “Eesti Energia” sõidukite kleepimise ja üritusturundusagentuuri teenuseks” ja muudeks asendustegevusteks.
Teiseks – valitsus pumpab nagunii üha uute maksutõusudega inimeste taskust massiliselt raha, olles samas ise majanduse põhja lasknud, nüüd aga tahab riigikaitse jaoks seda teha läbi annetuskampaania. Ehk maksustab nüüd kaude. Lisaks pole Reformierakonna valitsus kunagi riigikaitset toetanud, alates sellest, kui Jürgen Ligi tahtis kaitseministrina kohustusliku ajateenistuse kaotada ja Taavi Rõivas teatas peaministrina, et tsiviilkaitsevarjendeid pole vaja, sest sõda nagunii ei tule.
Usaldust ei ärata ei Hanno Pevkuri ega Toomas Lumani nimi – esimene neist on osaline algatuse “Miljon mürsku Ukrainale” ebaõnnestumises, teine aga on aktiivne sisserände propageerija. Kui inimene toetab Eesti muutmist kolmandate riikide prügikastiks, siis pole alust arvata, et ta hoolib multikultuurseks muudetava riigi tõsisest kaitsmisest.
Riigikaitse edendamiseks tasub raha annetada otse struktuuridele, näiteks Kaitseliidule, seda ilma valitsuse vahendamiseta, sest sealt kaob raha nagunii “igale poole”.
Uued Uudised