22.04.2024
Riigikogust tuleb üha rohkem praaki.
Kuna võimuliit on Riigikogu opositsiooni sisuliselt neutraliseerinud, siis on neil võimalik toota massiliselt seadusandlikku praaki, mida näitab järgnev uudis.
Õigusvaldkonna helgeimad pead ning ettevõtjad on teinud pihuks ja põrmuks riigikogu menetluses oleva konkurentsiseaduse muutmise eelnõu õiguslikud alused, kuid sellele vaatamata jätkab valitsuskoalitsioon selle jõulist läbisurumist.
Konkurentsiseaduse muutmine on päevakorras olnud juba paar aastat, kuna on vaja võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Liidu direktiiv (ECN+) eesmärgiga luua EL-is hästi toimiv konkurentsijärelevalve. Nagu märgib ka justiitsministeerium eelnõu seletuskirjas, soovitakse konkurentsijärelevalvet tugevdada, et tagada tarbijatele õiglasem hind ning kvaliteetsem ja laiem kaubavalik.
Plaan on õilis, kuid õiguseksperte ja ettevõtjaid on ajanud tagajalgadele see, kuidas kavatseb võimuliit direktiivi Eesti seadustes kohaldada. Nimelt näeb Eestis levinud õiguspraktika ette, et konkurentsialaseid rikkumisi lahendavad maakohtud ja seda väärteomenetluses. Riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõus on aga konkurentsialaste vaidluste lahendamine liikumas haldusmenetlusse, mis annaks konkurentsiametile senistest kordades lihtsamaid võimalusi haldussuva alusel ettevõtteid trahvida.
Eelnõu osas on teiste hulgas otsustavalt kriitiline õiguskantsler Ülle Madise, kes on oma vastuskirjas eelnõule öelnud, et selle juurest puudub siiras analüüs, milles püütaks välja selgitada, kumb menetlus – haldusmenetlus või väärteomenetlus – sobiks ECN+ direktiivi ülevõtmiseks viisil, et seeläbi oleks tagatud ka isikute põhiõigused olukorras, kus karistused on väga karmid. “Ühtlasi ei ole me näinud analüüsi, mis arvestaks nende muudatustega, mis on karistusseadustiku üldosasse juba tehtud,” jätkas Madise.
Õiguskantsler on muuhulgas märkinud ka seda, et eelnõu seletuskiri pole selgelt sõnastanud, kuidas üldse on võimalik antud kujul eelnõud rakendada.
Riigile ja finantssektorile katuseorganisatsiooniks olev MTÜ Finance Estonia pole samuti eelnõu õiguslike alustega rahul, korrates teiste õigusekspertide seisukohti. “Karistav, sealhulgas kohtulik menetlus ei sobitu olemuslikult Eestis kehtiva haldusõiguse raamidesse,” märkis Finance Estonia, jätkates, et eelnõu on problemaatiline ega reguleeri piisava detailsusega asjakohaseid küsimusi. “Eelnõu on edastatud viisil poolik. ECN+ direktiiv tuleks Eesti õiguskorda üle võtta väärteomenetluse raamides,” on Finance Estonia resoluutne.
Eelnõu osas on kriitikat teinud ka Eesti suurimad ettevõtluse katusorganisatsioonid Tööandjate Keskliit, Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ja Ehitusettevõtete Liit. Nende kriitikaga on ühinenud näiteks ka Eesti Advokatuur ja Tartu Ülikooli õigusteadlased.
Õiguseksperdid on muuhulgas esile tõstnud valitsuses mullu 22. juunil kinnitatud raamdokumendi Eesti Euroopa Liidu poliitika prioriteetide kohta aastateks 2023–2025. See määratleb väga selgelt, et Eesti jaoks on oluline, et EL-i ühtse turu reeglite kokkuleppimisel ei hägustuks haldusõiguse ja karistusõiguse piirid. “Liikmesriikidele peab liidu õiguse rikkumistele reageerimisel jääma õigus valida nende karistusõiguse aluspõhimõtetega sobivat menetlusliiki ja -korda. Vältida tuleb haldustrahvi või halduskaristuse mõistega Eesti karistusõiguse süsteemi ulatuslikku muutmist,” seisab dokumendis.
Ka on põhjust arvata, et praegusel kujul eelnõu rakendamine toob kaasa põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse, mis võib direktiivi ülevõtmist nihutada edasi kuid, võibolla isegi aasta.
Kriitilise seisukoha on koostanud ka Teenusmajanduse Koda, mille nõukogu liige, endine õiguskantsler Allar Jõks küsis, kes kannab poliitilist vastutust selle eest, et direktiiv ei ole siiani üle võetud? “Justiitsministeerium ja peaministripartei eiravad õiguslike argumente omamata ettevõtlusliitude ja õigusavalikkuse enamuse arvamust, et direktiivi saaks väärteomenetluse kaudu kiiresti ja valutult üle võtta. Eks näis, mida ettevõtjavaenulik suhtumine Euroopa Parlamendi valimistel maksma läheb.”
Ülemöödunud nädalal riigikogus esimese lugemise läbinud eelnõule saab esitada muudatusettepanekuid mai alguseks.
Kõnealuse seadusemuudatusega antakse konkurentsiametile õigus kohaldada menetlusalusele trahve, mis võivad küündida kuni 10 protsendini ettevõtte globaalsest käibest. Lisaks on võimalik rakendada trahve või sunnirahasid kuni viie protsendi ulatuses, kui amet arvab, et ettevõte ei tee piisavat koostööd. (BNS)