Põllumeeste esindusorganisatsioon nõuab võõrtöölisi. Vaataks aga teemat teistpidi?

Eestlastest Eesti ettevõtjad on kummaline inimtõug: nad võivad lõputult halada töökäte puuduse üle, aga nad ei hala mitte kunagi eestlaste kui rahva saatuse pärast. Isegi mitte siis, kui Tallinna ehitusplatsidel, poekassades ja mujalgi aina vene keelt kuulebki ja e-riigist on saanud odavtööjõuriik.

BNS vahendab: “Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ei toeta plaanitavat seadusemuudatust, mille kohaselt võib edaspidi lühiajaliselt Eestis töötada üksnes pikaajalise viisa alusel, sest see teeb raskemaks aiandussektori hooajatöödel välismaalaste kasutamise.

Põllumajandus-kaubanduskoja ettepanek on jätta muutmata kolmandate riikide kodanikele kehtiv lühiajalise töötamise kord hooajatöötajatele, kuna muudatus tähendab mitme toidutootmisega tegeleva sektorile suuri kahjusid.

„Eriti suur mõju on aiandussektorile, kes suvisel hooajal sõltub suurel määral just võõrtööjõust Lisaks tasub kaaluda majanduslikke tagajärgi, mida muudatus endaga kaasa toob. Kodumaine marja-, köögi- ja puuviljakasvatus on oluliselt alla isevarustatuse taseme ning muudatus nõrgendab Eesti toidujulgeolekut veelgi. Ilma võõrtööjõuta on kodumaise köögi- ja puuvilja hind oluliselt kõrgem peamiselt kõrgemate tööjõukulude tõttu,” põhjendas põllumajandus-kaubanduskoja  põllumajandusvaldkonna juht Ragnar Viikoja.

Eelnõu kohaselt võib lühiajaliselt Eestis töötada välismaalane, kelle töötamine on enne tööle asumist politsei- ja piirivalveametis registreeritud ja kellele on antud pikaajaline viisa ehk D-viisa.

Praegu kehtiva välismaalaste seaduse kohaselt võivad lühiajaliselt Eestis töötada kõik välismaalased, kes viibivad Eestis ajutiselt viisa või viisavabaduse alusel ja kelle lühiajaline Eestis töötamine on registreeritud. Seega muudatuse jõustumisel ei tohi Eestis töötada välismaalane, kes on saanud lühiajalise viisa, kellel on mõne muu Schengeni konventsiooni liikmesriigi pädeva asutuse antud D-viisa, mis võimaldab Eestis viibida seaduslikult 90 päeva 180 päeva jooksul või kes külastab Eestit viisavabastuslepingu alusel.”

EPKK ja härra Viikoja, vaataks teemat teistpidi. Kas Eesti toidujulgeoleku peavadki tagama ainult võõrtöölised? Kümne aastaga poolteisetuhandelt kümne tuhandeni paisunud islamikogukond, kust võib karta radikaliseerumist, on tekkinud valdavalt töösisserändest. Saame teile töökäed, aga samas terroristid, kelle pommidest hakkavad eestlased surema?

Kuidas saab võõrtöölistega toidujulgeolekut tagada? Kui peaks puhkema sõda, lahkuvad välismaalased siit ruttu ja kelle kätte me siis toidutootmise usaldame?

Ükski Eesti ettevõtlusorganisatsioon, kes esitavad soovi võõrtööjõu järele praktiliselt iga kuu või üle kuu, pole mitte kunagi käsitlenud demograafilist mõõdet eestluse jaoks, seda justkui ei eksisteerikski. Seega ei saa ükski rahvusmeelne inimene ega poliitiline jõud ka nende soove tõsiselt võtta.

Jutud Eesti toidujulgeolekust võiks EPKK kõrvale jätta. Kui see saavutatakse võõraste sisseveoga, kes hakkavad paratamatult siia kinnistuma, loovutame me kogu julgeoleku. Kui töökäed tulevad slaavi riikidest ja nad kõnelevad siin vene keeles, siis riiklik julgeolek Venemaa kontekstis pigem halveneb.

Ka põllumajandustoodangu hindade pärast pole mõtet lokku lüüa, neid kergitab Kaja Kallase valitsus nagunii ja hakata neid võõrtööjõu abiga alla lööma on nonsenss.

Kui mistahes organisatsioon edaspidi taas võõrtööjõu teema üles tõstab, siis peaks ta tingimata selgitama, kuidas nad tagavad mujalt tulijate töökäsi kasutades selle, et eestlased jäävad oma kodumaal peremeesteks. Kui seda ei tehta või plaane pole, siis vähemalt EKRE pole mõtet selle “murega” pöörduda – rahvuskonservatiivid tegid oma suhtumise selgeks juba ammu enne Ukraina sõda, nn maasikasõja käigus.

Meil on nüüd sada tuhat Ukraina põgenikku ja töökäsi ikka pole? Tahate miljon võõrast siia tuua, nagu NLKP kavandas? 400 000 koos venelaste ja ukrainlastega juba on kohal…

Kaja Kallase valitsus on nagunii Eesti massisisserändele avanud ja kui nüüd üks eelnõu seda pisutki piirab, on muutus vaid tervitatav. Eesti ei tohi oma rahvaarvu ainult sisserändega tõsta, maa tuleb täita maa omaenda lastega, mitte migrantidega. Mida rohkem on oma lapsi, seda rohkem tuleb juurde omi töökäsi.

Uued Uudised