Välisjuurtega firmad teenivad majanduskriisis vaevlevas Eestis hiigelkasumeid

Samal ajal kui Eesti enda ettevõtted on hädas, lõpetavad tegevuse või kolivad mujale, on välistaustaga firmadel Eesti turul hea olla ning raha lausa voolab.

BNS vahendab: “Telia kogus kolme kuuga 18,7 miljonit eurot puhaskasumit” ja “Swedbank teenis kolme kuuga 96 miljonit eurot puhaskasumit.”

Vikipeedia ütleb: “Telia Company AB (kuni 13. aprillini 2016 TeliaSonera AB) on domineeriv mobiilsideoperaator Rootsis, Soomes ja Eestis. Ettevõte tegutseb Põhja-, Ida-Euroopas, Kesk-Aasias ja Hispaanias, kus on kokku 150 miljonit mobiiltelefoniklienti (2010). Firma peakorter asub Stockholmis ja aktsiatega kaubeldakse Stockholmi börsil ja Helsingi börsil.

Swedbank AB on Rootsi päritolu rahvusvaheline panganduskontsern, mille peakontor asub Stockholmis. Ettevõte on noteeritud OMX Põhjamaade börsil Stockholmis osas Large Cap. Swedbank kontserni president ja tegevjuht oli Birgitte Bonnesen. 2019. aastast juhib Swedbanki Jens Henriksson.”

Seega läheb hästi välistaustaga firmadel, kes küll panustavad oma tegevusega pisut ka Eestisse, kuid naudivad siit saadavaid ülikasumeid. “Oma” firmadest tuleb esmalt meelde vaid Eesti Energia, kes raporteerib samuti suurtest kasumitest, aga ajab seda tugevamalt käe tarbija taskusse.

Mis aga puutub Swedbanki ja Teliasse, siis nende negatiivne taust kasumipumpamisega ei piirdu – mõlemad on woke-firmad, kes impordivad Eestisse “uusväärtusi”. Telia oli mulluse Tallinna homoparaadi esisponsor ja koos temaga aitas seda läbi viia ka Swedbank.

Pangal on ka Eestiga seotud rahapesusüüdistus, mille uurimine lõpetati, sest prokuratuuril ei tundunud huvi olevat. Või nagu kirjutas ERR: “Ehkki tõenditega tuvastati pangas toimunud rahapesule viitav tegevus ja rikkumised, pole raha kuritegeliku päritolu kohta tekkinud kahtluste tõendamiseks võimalik lisatõendeid koguda ning sellisena ei saa seda süüdistust kohtusse saata.” (29. veebruar 2024).

Kahjuks on Eestis võimalused selliseid “võõrnähtusi” eirata väikesed, sest telekomi- ja rahandusmaastiku ongi hõivanud ideoloogiline väliskapital ja tõeliselt turumajanduslikke ettevõtteid, kes woke-ideoloogiat ei jaga, on vähe.

Uued Uudised