Viktor Orbán: liberaalid tunnetavad ohtu oma võimupositsioonidele, mistõttu on nad valmis radikaalseteks sammudeks

Eesti rahvuskonservatiivsed poliitikud Martin Helme ja Varro Vooglaid osalevad praegu Budapestis suurel konservatiivide kohtumisel, kus avaettekande pidas Euroopa suveräänsusliikumise liidriks kujunenud Ungari peaminister Viktor Orbán, kes tervitas oma kõnes ka Eesti mõttekaaslasi. Kõne peab ka Martin Helme.

Varro Vooglaid vahendab, et Orbáni ettekandest jäi kõige rohkem kõlama sõnum, et konservatiividel, kes peavad oluliseks austuse säilitamist vaba ühiskonna, moraalsete põhiväärtuste ja riikliku iseseisvuse ideaali vastu, tuleb rahvusvaheliselt koonduda, kuna pankrotistuv pseudoliberaalne režiim on üha enam valmis oma võimupositsiooni säilitamiseks pöörduma autokraatlike meetmete poole, surudes maha nii sõnavabadust, meelsusvabadust, õigust eraelu ja eraomandi puutumatuse vastu kui ka vanemlikke õigusi.

Vooglaid tõi välja ka mõned nopped tema kõnest:

-Ungari on rahvusvaheline laboratoorium võitluseks globalistliku ja aina progresseeruva viiruse vastu.

-Nn progressiividest nn liberaalid tunnetavad ohtu, mistõttu nad on oma võimupositsioonide säilitamiseks valmis radikaalseteks, türanlikeks sammudeks. Neil ei ole moraalseid piiranguid ja nad on valmis võimupositsioonide säilitamiseks tegema midagi iganes – kaasa arvatud muutma riiklikud institutsioonid poliitilise sõjapidamise relvadeks. See toimub praegu nii USA-s kui ka Brüsselis ning tekitab konservatiividele väga ohtliku olukorra.

-Jõud, mis on võimul, ei püüagi teenida ühist hüve. Vastupidi, kogu nende tegevusprogramm on suunatud ühise hüve väljajuurimisele selleks, et mängida välja kildkondlikud huvid.

-Ida-Euroopas oleme kommunismi ajal sellist autokraatiat kogenud, aga Läänes ei omata sellist kogemust ega olda seetõttu valmis kõnealuse ohuga silmitsi seisma.

-Nn progressiivid püüavad ebanormaalsusest teha normaalsuse. Nende jaoks on sõda rahu, immigratsioon rikastav mitmekesisus jne. Normaalsuseks kuulutatud ebanormaalsuse levitamise teenistusse on rakendatud riiklikud institutsioonid.

-Neid, kes kehtestatava ideoloogilise ja poliitilise programmiga ei nõustu, kujutatakse mh meedia kaudu ignorantsete (rumalate) või hulludena. Veelgi enam, nad tembeldatakse julgeolekuohuks ning neid kujutatakse rahvavaenlastena – neid hakkab häbimärgitama ja ühiskonnast isoleerima kogu meediaaparaat ning sageli ruineeritakse nad erinevate menetluste ja kohtute kaudu. Brüssel teeb nii Ungari suhtes, USA-s tehakse nii Trumpi suhtes.

-Hea uudis on see, et kui konservatiivid koonduvad, on võimalik sellele türanniale vastu astuda ning lõpetada see häbiväärne ajajärk Euroopa kultuuriajaloos. Nn progressiivne vaim on tegelikult juba pankrotistunud, seda enam ei usuta. See on toonud endaga kaasa kaost, sõda, õnnetust ja kuritegevust. Saadakse aru, et see vaim ei taotle inimeste heaolu, vaid oma ideoloogilisi, poliitilisi ja ärilisi ambitsioone.

-Liidrid, kes on võimu juures pukki pandud, ei oma enam mingit autoriteeti – nad ei ole suutelised inimesi juhtima, sest nad pole usutavad. Seda enam püütakse aga inimeste vabadusi maha suruda, allutada inimesi ideoloogilisele ja poliitilisele kontrollile, et sundida neid kehtestatavale programmile alluma. Väidetakse, kasutades kogu meedia kaudu tegutsevat võimsat propagandasüsteemi, et see kõik on vajalik rahu ja heaolu saavutamiseks, aga nende jutt pole enam usutav.

-Konservatiivide ülesandeks on aga seista uue maailmakorra eest, kus ei domineeri üks, tsentraalselt peale surutud ideoloogia, vaid kus riigid on iseseisvad otsustama, kuidas oma ellu korraldada viisil, et see teeniks parimal võimalikul moel rahva heaolu. Selles maailmakorras otsustataks poliitilised valikud rahva enamuse tahtmise, mitte globalistlike mõttekodade, meediakorporatsioonide ja nn ekspertide poolt propageeritud positsioonide kohaselt.

-Sorose poolt propageeritud ja juurutatud “avatud ühiskonna” mentaliteet tuleb asendada mitte “suletud ühiskonna”, vaid “kaitstud ühiskonna”, “iseteadva ühiskonna” ja “iseseisva ühiskonna” mentaliteediga.

-Maailmamajandus peab saama korraldatud (või pigem saama end ise korraldada) ühendatuse, koostöö ja vaba konkurentsi põhimõtete kohaselt, mitte vastavalt globalistide poolt ettekirjutatud ideoloogilistele ja poliitilistele nõudmistele. Riigid peavad saama vabaks astuda omavahel kaubandussuhetesse vastavalt oma paremale äranägemisele, mitte vaid hegemooniliselt ettekirjutatud ja pealesurutud raamides.

Martin Helme, Varro Vooglaid ja Poola konservatiiv Jerzy Kwasniewski