Eesti kurlingul on väga head päevad. Palju õnne kõigile fännidele ja entusiastidele, tubli töö! Ei teagi kohe, mida selle kurlinguasja peale teha või öelda. Samas avastasin ma iseenda jaoks ühe raudse reegli, mida saab kasutada ka kurlingutriumfi tähistamiseks – aga sa valeta, valeta nagu siga ja kohe kõik laabub, inimesed heldivad, päike tuleb keemia pilve tagant välja, e-valimine läheb ise ära jne.
Vale siis järgmine: kurling teeb pimedad nägijaks, aitab kliima vastu väga hästi, tõestab, et e-valimised on õige asi. Kurlinguga on ühtlasi paika pandud ka see, et konservatiivid ja Prigožin on vennad ja et Nevski katedraal on islamistlike terroristide asutus. Kurling teeb Eestist uppumatu kindluse. Ja siis veel see Kuremäe zoroastristlik mungaklooster, kus söödi üks laps ära ja pruulitakse kangeid narkootikume. Rõhutan, see kõik on vale. Vale ja veel kord vale, aga ilus vale, mõistagi.
Hakkasin üleöö valetama. Mina olen ikka olnud tõemees, kirjutan nii nagu asjad on ja nagu põhiseaduse järgi peaks olema ja et oleks hea lugeda ka, näiteks: sõtta ei tiku me, sõja peale situme jne. Sellest ei piisa, vaja on eriti lolli ja nõmedusest haisvat räpast tülgastavat valet. Ka isamaalised inimesed tahavad valet. Toon konkreetse näite, sooritasin eksperimendid nagu laboris ja kõik on kontrollitud.
Olen ka siin kolumnis mõista andnud, et alternatiivmeedia on muutumas kontrollitud opositsiooniks ja räägib kampaania korras ameerika aktsendiga Delfi juttu – erinevad valed konservatiivide kohta, puhas fantaasia, fakte on kontrollitud, pole fakte, valetab raibe. Nimesid ei nimeta, piisab sellest, kui mina olen kuulus.
Teen siis valetaja kohta sapiseid märkusi, tüki naljakestki, kus läheb vingumine lahti: pühaduseteotus, märtri vaenamine, inime sai aiget, kohutav sigadus ja hirmutegu ja mina muidugi lojus. Jäävät mulje, et ma toetan ekreiite. Toetan, ja vähe sellest, olen ka partei liige. Ja need süüdistused ei tule ainult kommunistidelt. Olen oma sõbralisti ikka puhastanud, tuleb veel puhastada.
Olgu siis pealegi, teen uue katse, panen sotsiaalmeediasse ilmselged tõestused konservatiive enne valimisi laimava valetamise kohta, must valgel, väärikalt riigikogujalt, kõige väärikamalt läbi aegade. Mis juhtub? Ikka saan nii, et suled sahisevad, tõestused on ümberlükkamatud, ikka olen tõbras ja enam mind ei austa. Riigikoguja ise sekkub, mina küsin fakte, riik küsib fakte, ei midagi, vastatakse: tead mulle räägiti ja nii on. Uskumatu.
Käed vajuvad jõuetusest rippu. Vaata, kuidas ameerika aktsendiga Delfi jutt mõjub, kuidas tõde teeb eesti inimesele haiget, teeb kohe peast vigaseks, ja kui on lunastaja ja messijas ja õnnistegija, las siis valetab. Püha vale, eks ole?
Jube piinlik on. Kui valetamine ja valede väestamine on töö, siis ma saan aru, muidu ei saa, pean dementsuse ilminguks ja mõistan hukka. Mitte mingit kriitilist mõtlemist ei ole, pean väärikat riigikogujat tsiteerima, mingit analüüsi ei toimu, jõrisetakse nagu loomad. See on häbiväärne olukord, kordan – tegin kolm korda järjest faktid teatavaks ja loetavaks. Ikka vales aelemine ja sõge kiun.
Ei ole uut suurt messijat poliitikas, ei ole ega tule, on kelmid, on mõjuagendid, on ullikesed. Kõik nad aktiveeruvad enne valimisi, nähtud kümneid ja sadu kordi. Alati tuuakse peibutuspart, kas rohelised, vabakond, respuublika, 200 või prokuröride projekt, kunagi oli ka üksikkandidaatide hooaeg.
Rahulolematu läheb alati õnge, ta ei õpi kunagi, pole võimeline. Ikka uus jõud, no vabakond, see on kindla peale minek, nüüd hakkab asi liikuma. Eks olnud ka nendega võimalik. Rüve lihtsameelsus, kõik süvariigi projektid hajuvad ahvikiirusel, mis on 200 hetkeseis, kus on tulemused? Aga kui kõrged lootused olid hullumaja puhvetis.
Õige eesti inimene ei näe mustrit, ei tunne süvariigi ja dementsuse käekirja, sageli ongi see üks ja sama asi. Vaata Bidenile näkku. Ei tea, kas see tuleb süstimisest või keemiapilvedest, aga inimestel on raskekujuline tõeallergia. Valed ja luulud tõmbavad nagu magnet. Peavoolu vale ei tööta, aga sama asi aktsendiga ja alternativmeedias võtab nagu mootorsaega, arusaadav, meil on soome aktsendiga rokkstaarid ka kõige kõvemad tegijad.
Teine riigikoguja toob hüpoteesi, et osa nendest on tõlkerobotiga välismaa trollid, ilmselt vandid, kes kõik on järsku võtnud jänki valede vankri vedamise oma südameasjaks. Siia juurde lisan, et nad sageli keeravad jutu vägivalla kasutamisele ja pakuvad terrorit ainuvõimaliku lahendusena. Seda pidage silmas, see on ohtlik. Mina muidugi kiidan takka, las arvavad, et hakkan kohe kirvega vehkima, las kardavad.
Osa on inimesed, keda ma tean, usuvad valet ja on ise olemas. Seda ei ole hea endale tunnistada, aga inimesed ongi sellised, nagu nad on. Mõtlemisvõimetud, loomalikult emotsionaalsed, mõistagi kõiges ja kõigis pettunud. Aga pettu siis ka ilmselges idioodis, pettu kohe, ära lase ennast taas kord tillist tõmmata. Pettu täna, on vaba päev!
Sind, õilis rahulolematu, peteti kõigi nende ühe hooaja alternatiivpoliitikutega, kes vanasti olid vähemalt vahel ka midagi saavutanud oma eluteel. Isegi see ei ole enam nõutav, suvaline tüüp on usaldusväärne. Enne pidi ikka olema kas arst või muuseumi direktorist toode. Kiunub, siis on usaldusväärne, nii jah? Aga siis pigista kass ukse vahele ja usalda seda, kiunub kauem ja paremini.
Ma näen ohtlikku tendentsi, osa vandenõuteoreetilisemast, mässulisemast ja konservatiivsemast seltskonnast, keda ma siiani olen pidanud inimkonna paremaks osaks, on kerge saak vastutustundetutele lojustele. Kui nii edasi läheb, siis on meil ainult üks võimalus. See on võimalus liikuda edasi vales ja üritada nii kesta läbi aegade, nii rahvuse, keele kui kultuurina.
Aga ka valed võivad olla omad ja võõrad, kahjulikud ja eriti kahjulikud, nõmedad või lausa hukutavad. Sellepärast ma teengi pakkumise. Esitage mulle sobiliku vale tellimus, panen selle loo kindlasti sotsiaalmeediasse, sinna alla siis postitage tellimus või meilige, mina kui suur luuletaja olen kindlasti parem valetaja kui mõni madrus või köögitüdruk. Rahvas on kõrgeima võimu kandja. Kui rahvas tahab valet, siis peab ta saama isamaalise kvaliteetvale, ameerika vale on pask, haige härja ila.
Mina valetan paremini, ma olen kirjutanud 100 raamatut, saanud pea sama palju auhindu, nominatsioone, grante ja ülistavat kriitikat. Kes ei usu, lugegu äsjailmunud valmide raamatud – see on absoluutne maailma tase, ilusate piltidega pealegi. Vali Sven Sildnik riigikokku, sest tema valetab ainult siis, kui rahvas tahab ja nii nagu rahvas käsib. Vali paberil, vali elu. Rämpsvale tapab!
( : ) kivisildnik
Pärnus 27.04.2024