Esmaspäeval esitasid EKRE saadikud Rain Epler ja Martin Helme Eesti panga presidendile arupärimise Euroopa Keskpanga poolse surve kohta pangandusjärelvalvet teostavale Baseli komiteele, et too läheks kaasa kliimahüsteeriliste arengutega.
Rain Epler sõnastas küsimuse: “Me oleme jõudnud maailmas niikaugele, et juba peavooluväljaanded, näiteks Bloomberg ja Forbes, kirjutavad sellest, kuidas USA demokraatia on sattunud tõsisesse ohtu, sest väljamõeldud kliimakatastroofi ja sellest tuleneva väidetava vajadusega sellega võidelda, selle egiidi all rakendatakse poliitikaid, mis tallavad jalge alla nii demokraatlikke institutsioone kui ka seni toiminud demokraatlikke protsesse. See executive order’ite laviin, mida president Joe Biden on Ameerikas kasutamas, et ikka kliimat ja maailma päästa, kuid tegelikult selle varjus majandust ja inimeste elu radikaalselt ümber korraldada niimoodi, et senat ja teised demokraatlikud institutsioonid oleksid tasalülitatud, on pretsedenditu võimu kaaperdamine. Ja 3. aprilli Bloombergist sai lugeda, et toimus kohtumine, kus osalesid nii Euroopa Keskpanga kui USA Föderaalreservi esindajad. Ja seal Euroopa Keskpank üritas suruda pankadele kehtivatesse reeglitesse rangemaid kliimapoliitikast lähtuvaid piiranguid. Õnneks USA Föderaalreserv, ja selle juht on olnud väga vokaalne selles osas, säilitas selge joone ja ka terve mõistuse ja ütles, et ideoloogilise poliitika elluviimine ei ole keskpankade roll.”
Kui Madis Müller oli küsimustele vastanud, võttis Rain Epler teema kokku:
“Keskpanga president ütles täna, et tema usub, et keskkonnale on kasulik, kui me näiteks toodame energiat väiksema keskkonnajalajäljega. Ja kui ta oleks siia punkti pannud, siis võiks temaga isegi nõustuda. Tõepoolest, kui me suudame energiat toota, kulutades vähem ressursse, siis tundub üsna loogiline, et see võiks keskkonnale vähem koormav olla. Aga ta ei pannud punkti sellesse kohta, kus mina praegu lause lõpetasin. Tema lause kõlas umbes nii, et keskkonnale on kasulik, kui me näiteks toodame energiat väiksema keskkonnajalajäljega tuule‑ ja päikeseenergia tootmisvõimsuste abil.
Paradoksaalne, et inimesed suudavad täiesti sirge näoga rääkida juttu, mille algus ja lõpp räägivad üksteisele vastu. Ja seepärast ongi nende jutt õõnes. Mitte ainult seetõttu, et see lähtub valest eesmärgipüstitusest, justkui inimene peaks või saaks kliimat muuta, aga ta on õõnes ka seepärast, et kui loosung lubab keskkonda säästa, siis lahendused, mida kasutatakse, ei ole sugugi keskkonda säästvad.
Arvestades tuule‑ ja päikeseenergeetika jaoks vajalikku materjalide hulka, vajaliku energiakoguse jaoks vajalikku maakera pinda, aga ka seda, et need näiliselt odavad lahendused toovad tegelikult ühiskondadele kaasa üüratud ja hoomamatud varjatud kulud, mis seonduvad energia kättesaadavuse ning elektrivõrkudes stabiilsuse hoidmisega, ei saa kuidagi nõustuda, et tuule‑ ja päikeseenergeetika kuidagi keskkonnasäästlikud või ‑sõbralikud on.
Tänasest arupärimisest ka. Aprilli alguses kirjutas Bloomberg sellest, et Euroopa Keskpank survestas panganduse järelevalvekomiteed, niinimetatud Baseli komiteed. Aga härra pangajuht puges oma vastustes selle taha, et Baseli komitee on keskpangast täiesti eraldiseisev globaalne institutsioon. Tõsi, sellega ma nõustun, aga küsimus oligi selles, et Euroopa Keskpanga esindajad püüdsid seda teist institutsiooni survestada reegleid täiendama, reegleid muutma. Ja kuna ameeriklased ei olnud nõus, siis surve tulemusi ei andnud. Mina julgen öelda, et meie kõigi õnneks.
Ja selle arupärimise küsimus oli ju tegelikult selles, et usutavasti keskpanga esindajad, kes proovivad kusagil kedagi survestada, tegutsevad panga nõukogu mandaadi alusel. Ja Euroopa Keskpanga nõukogu, mis on panga kõrgeim otsustusorgan, koosneb riikide keskpankade presidentidest. See tähendab, et selles üsna kitsas otsustajate ringis istub ka Madis Müller. Aga tänaste vastuste põhjal jäi mulle mulje, et selle pangandusjärelevalve komitee survestamise ideega ei olnud meie keskpanga president kursis. Ja ma kuidagi ei taha uskuda, et keskpanga ametnikud omavoliliselt, ilma kõrgemalt poolt suunist saamata asuvad rahvusvahelisi institutsioone survestama. Ju kusagilt ikkagi korraldus tuli ja inimesed kohale saadeti.
Ja seega on tõenäoline, et nii kurb, kui see ka ei ole, need teatud otsused tehakse keskpanga juhtimisel nii, et Eesti Panga presidenti neisse ei kaasata, isegi mitte sel tasemel, et teda informeeritaks. Aga antud nügimisel on potentsiaalselt väga suur mõju. Kui see surve oleks vilja kandnud ja reegleid oleks rangemaks muudetud, ideoloogiast lähtuvalt, siis see oleks tähendanud surmaotsust nii mõnelegi majandusvaldkonnale ja neis tegutsevatele ettevõtetele, sealhulgas Eestis.
Nii et mina kutsun üles härra panga presidenti rohkem huvi tundma selle vastu, mida pangasaadikud üle ilma tegemas käivad. Aga veel rohkem kutsun üles säilitama tervet mõistust ja mõnikord võib-olla lähtuma sellest, kui nõukogu otsustamas on, mida teevad meie head liitlased üle Atlandi ja juba Euroopa Keskpanga nõukogus hullumeelsetele ideedele vastu seisma.”
Sõna võttis ka Martin Helme:
“Kõigepealt tuleb üle korrata seda, mis on Euroopa Keskpanga mandaat. Euroopa Keskpanga mandaat aluslepingute järgi on tegelikult rahapakkumise stabiilsus ehk inflatsiooni ohjeldamine alla 2% või 2% juures ja majanduse stabiilsus. Nagu ikka, iga endast lugupidav maailmavalitsust taotlev organisatsioon on endale loonud ka väikese tagauksekese ehk sinna mandaadi juurde on kirjutatud väikses kirjas kuskile loetelu lõppu veel “ka muud teemad”. Need muud teemad võivad olla kõik maailma asjad, mida tahetakse enda omadeks teha, muu hulgas ESG ehk environmental, social and governance ehk siis kogu see ärklemise või woke-agenda ja loomulikult kogu see roheterror, mida realiseeritakse.
Aga me näeme, et institutsioon on nii ju täiesti selgelt võtnud enda rolliks ideoloogilise agenda jõustamise. Ja selle tänase arutelu käigus tuli ilusti välja, et tehakse analüüse ja hinnatakse, kui palju tõstis toidu hinda soe ilm Euroopas. Oi, null koma midagi protsenti. Aga ei ole näinud, et oleks tehtud analüüse, või meile ei näidata vähemalt neid analüüse, kui palju on mõjutanud hindasid see, et Euroopa Keskpank koos teiste keskpankadega trükkis raha ohjeldamatult nii sel ajal, kui oli vaja päästa meie euro Kreeka ja muude lõhki laenanud riikide rahapoliitika eest, või mida on teinud hindadele, inflatsioonile see, et selle rahatrüki järel on vaja olnud põhimõtteliselt tõmmata käsipidurit ja tõsta intressimäärasid.
Madis Müller kindlasti oskab meile öelda, kui palju Eesti inimesed ja ettevõtjad on maksnud viimase aasta jooksul rohkem raha pankadele intressitõusu tõttu. See summa on kindlasti seal kusagil poolteist miljardit või rohkem, mis igal aastal Eesti majandusest lihtsalt välja imetakse keskpanga põhimõttelise ja katastroofilise möödalaskmise tõttu.
Aga ei ole ka näinud, et oleks tehtud mingit sellist adekvaatset analüüsi, mismoodi mõjutab seesama rohepoliitika Euroopa rahapakkumist, Euroopa raha hinda või Euroopa majandust. Me näeme ju, meie silme all rullub lahti Euroopas deindustrialiseerumine. Rahvusvaheline konkurentsivõime on üldse läbi põranda kukkunud, aga ka lihtsalt Euroopa riikide sees omavaheline konkurentsivõime kukub igal pool, pannakse massiliselt kinni erinevaid suurtööstuseid. See on ju otseselt juhtunud rohepoliitika tõttu.
Õudselt tahaks näha, kuidas ikkagi keskpank või ka Eesti Pank hindab seda, mis on olnud CO2 maksu mõju või CO2 kauplemissüsteemi, CO-kvoodi mõju energia hindadele ja kuidas see on mõjutanud tarbijahinda. Ma kardan, et see ei ole null koma, see protsent on palju suurem kui null koma. Kuidas on mõjutanud näiteks või, täpsemalt öeldes, kuidas hakkab mõjutama see, kui me laiendame CO2 trahvi või CO2 maksu transpordisektorile? Me teame, et on tehtud kohapealseid piiratud majandusanalüüse sellele, kui mingites piirkondades või mingites riikides on keelatud ära, ütleme, vanemad autod, kuna nad on liiga saastavad. Nende vanemate autode mahakandmine enne, kui nad on oma tegeliku kapitalikulu ära amortiseerinud, ja ettevõtete ja isikute sundimine ostma uut ja kallimat transpordivahendit, sellel on kahtlemata väga suur mõju majandusele. Ja see ei ole üldse mitte positiivne mõju, on negatiivne mõju. Aga me seda mõju ei ole näinud, et hinnataks.
Või mis on näiteks selle mõju, kui hakatakse meile sundima renoveerimisi peale? Kogu see ESG agenda ja kogu see ärklemise agenda on seotud meil rohepöördega, roheterroriga, et ikkagi vanasid majasid tuleb kalli raha eest hakata renoveerima. Renoveerimiskulu on väga suur, seda loomulikult tuleb teha laenuga, laenul on loomulikult, laenu intressikeskkond on meil radikaalselt muutunud viimase paari aasta jooksul. Ja sellel on jälle väga-väga suur mõju Euroopa majandusele, Euroopa rahapoliitikale. Seda ei hinnata kõike, sest see ei huvita kõik. Selle asemel räägitakse meile mingisuguseid selliseid jutupunkte, mis aitavad narratiivi loomet, et meil on kliimakriis ja kliimakriisi lahendamine on see, kui me kõigilt teilt raha ära võtame. Millest me räägime?
Kõik taandub imelihtsalt ühele lihtsale asjale. On hirmus suur kriis ja kui te kohe kõike oma raha ära ei anna ja kui me kohe ei lõpeta ära eraomandit ja kui me kohe ei lõpeta ära turumajandust, siis te kõik surete, põlete ja surete, ja siin ei ole midagi arutada. Teadlased on kõik omavahel kokku leppinud selles, pankurid on omavahel kokku leppinud selles, poliitikud on omavahel kokku leppinud selles. Ja siis, kui sa tõstad käe püsti ja ütled, et ei ole, teadlased ei ole kokku leppinud, poliitikud ka ei ole kokku leppinud, valijad ei ole kunagi mandaati andnud, seda poliitikat ei tohi ellu viia, puudub mandaat, see on illegitiimne, siis lihtsalt öeldes tullakse ja visatakse sulle purgisuppi näkku või liimitakse sinu tee peal ennast kuhugi autotee külge kinni.
See poliitika, see majanduspoliitika ja rahanduspoliitika … Vanasti rahanduspoliitika pidigi tegema seda, et hoida meid inflatsiooni eest – sellega ei saanud Euroopa Keskpank hakkama, aga ei ole ka teised saanud hakkama – ja hoida majandus toimimas. Nüüd tegeldakse mingite muude asjadega. Me oleme näinud, kuhu see välja viib. Seesama Sam Bankman – tal oli mingi keerulisem kriipsuga nimi –, tegi õpiku näidise, panga tegi, kus kogu see roheasi oli sees, kõik need ärklemise asjad olid sees. Ja kuidas see välja kukkus? Kui ma õigesti mäletan, 8 miljardit oli, inimesed jäid oma rahast ilma või, ütleme, investorid jäid 8 miljardi ulatuses rahast ilma. Aga selle eest mingid inimesed said 8 miljardit endale ilusa jutu rääkimise eest. Kui pankrot on, ega siis raha kaduma ei lähe, ta lihtsalt ei ole õigete omanike käes. Nii et ma paneksin südame peale Eesti keskpanga presidendile, et ei, seal Brüsselis ka ei tohi selle kõige lollusega kaasa minna, ikka tuleb seista terve mõistuse eest.”
Allikas: Riigikogu stenogrammid