Eile õhtul näidati Tallinna kinos Artis dokumentaalfilmi „Külm tõde“, mis paljastab kliimahäire kui väljamõeldud hirmu, millel puudub teaduslik alus.
Filmi oli tulnud vaatama peaaegu saalitäis huvilisi, kellele ütlesid saatesõnad EKRE poliitikud Martin Helme ja Rain Epler, kelles viimane korraldas selle filmi näitamise suurel ekraanil.
Epler märkis, et kuigi seda filmi saab näha ka Youtube’is, on üritatud teha kõik, et sellele ligi ei pääseks. Ka nüüdse linastuse eel üritas Delfi filmis esitatavaid teaduspõhiseid väiteid ümber lükata.
Maailmas laineid lööv film on pöördesse ajanud roheaktivistid, kellele ei meeldi, et film paljastab kliimahäire kui väljamõeldud hirmu, millel puudub teaduslik alus.
Kliimahullude hinnangul levitab film valeinfot. Delfi viitas selles oma faktikontrollile ning küsis, miks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on selle filmi näitamise tellinud ja kui eetiline see teguviis on.
„Kas ja kuidas on plaanis vaatajaid teavitada, et filmis esitatud väited ei ole kooskõlas üldise teadusliku konsensusega?“ küsib Delfi roheportaali toimetaja. Ka ei usuta teaduslikke uurimusi ja ametlikke andmed, mis nende propaganda uppi keerab. Lisaks pannakse kahtluse alla filmis sõna saavate mainekate teadlaste motiive.
Rain Epler ütles, et ilmselgelt ei ole EPL faktikontrolliga ise tegelenud, vaid on tõlkinud välismaise “faktikontrolli”.
„Kliimafilmi vastane kampaania on terves maailmas päris aktiivne, põhjust ei ole raske ära arvata. Tegemist on filmiga, mis annab tõsise löögi kliimahüsteerikutele ning näitab, et lugu, millega liberaalsed poliitkud põhjendavad ühiskondade ümberkorraldamist ja uue maailmakorra kehtestamist, ei vasta tõele,“ lausus Epler, lisades, et sellistele ideoloogilistele “faktikontrollidele” on ilmunud juba hulgaliselt põhjalikke vastulauseid, soovitades nendega tutvuda (üks näide siin https://clintel.org/facebook-censorship-of-climate-the-movie-due-to-a-science-feedback-fact-check/)
Veel lisas Epler, et niinimetatud “teaduslik konsensus” ei seisa kindlal pinnal ja näitab väga hästi ka seda, et teadlased, kes julgevad avaldada uurimistulemusi, mis peavooluga kooskõlas ei ole, satuvad tihti rünnaku alla ning seavad ohtu oma karjääri. „Selline ususektile omane käitumine on kindlasti ebaeetiline ning ei lähtu printsiipidest, millest teadusmaailmas lähtuma peaks,“ märkis Epler.
Filmi näitamisega rebib EKRE katte valedelt, millele toetudes liberaalne poliitiline klass soovib liikuda totalitarismi poole.
Kõnesoleva filmi kirjutas ja lavastas Briti filmitegija Martin Durkin ning see on järg tema suurepärasele 2007. aasta dokumentaalfilmile „The Great Global Warming Swindle“. Filmi produtsent on Tom Nelson, kes on kahe aastakümne jooksul põhjalikult uurinud kliimadebati küsimusi.
Vastu tulles nõudlusele ja soovist tõde levitada, on kasvas seda filmi näidata kinodes veel mitmel pool Eestis.
See film näitab, et peavoolu-uuringud ja ametlikud andmed ei toeta väidet, et oleme tunnistajaks äärmuslike ilmastikunähtuste – orkaanide, põudade, kuumalainete, metsatulekahjude ja muu – sagenemisele. See lükkab kindlalt ümber väite, et praegused temperatuurid ja atmosfääri CO2 tasemed on ebatavaliselt ja murettekitavalt kõrged. Vastupidi, võrreldes Maa ajaloo viimase poole miljardi aastaga on nii praegused temperatuurid kui ka CO2 tase äärmiselt ja ebatavaliselt madalal.
Samuti näitab film, et puuduvad tõendid selle kohta, nagu CO2 taseme muutumine (see on palju kordi muutunud) oleks kunagi minevikus kliimamuutusi “põhjustanud”.
Film uurib kliimamuutuste taga oleva konsensuse olemust. See kirjeldab kliimapoliitika rahastamise algust ja triljoni dollari suuruse kliimatööstuse tõusu. See kirjeldab sadu tuhandeid töökohti, mis sõltuvad kliimakriisist. See selgitab teadlastele ja teistele avaldatavat tohutut survet mitte seada kahtluse alla kliimaalarmismi: rahastusest ilmajätmine, teadusajakirjades artiklite avaldamisest keeldumine, sotsiaalne tõrjumine.
Kuid kliimahäire on palju enamat kui raha ja töökohtade loomine. Film uurib kliimapoliitikat. Kliimahirm oli algusest peale poliitiline. ”Süüdlane” oli vabaturu tööstuslik kapitalism. Lahenduseks olid kõrgemad maksud ja suurem regulatsioon. Kliimahäire on algusest peale meeldinud neile rühmadele, kes pooldavad suuremat valitsust. Kliimahäire taga on suur poliitiline lõhe. Kliimahirm meeldib eriti kõigile, kes on seotud mõne ebaselgete eesmärkidega avalikult rahastatavas asutusega. See hõlmab suures osas riiklikult rahastatavat lääne intelligentsi, kelle jaoks kliima on muutunud moraalseks ettekäändeks ja õigustuseks peaaegu kõigele. Nendes ringkondades on kliimahäire kritiseerimine või kahtluse alla seadmine sotsiaalse etiketi rikkumine.
Film sisaldab intervjuusid mitme väga silmapaistva teadlasega, sealhulgas professor Steven Koonin (raamatu “Unsettled” autor, Caltechi endine rektor ja asepresident), professor Dick Lindzen (endine Harvardi ja MIT-i meteoroloogiaprofessor), professor Will. Happer (Princetoni füüsikaprofessor), dr John Clauser (2022. aasta Nobeli füüsikaauhinna laureaat), professor Nir Shaviv (Racah’ füüsikainstituut), professor Ross McKitrick (Guelphi ülikool), Willie Soon ja mitmed teised.
