Eesti noorte ükskõiksus ja mugavus sunnib Ukraina tööjõudu kasutama

Saaremaa Lihatööstuse esindaja ütles Maalehele, et nad kasutavad Ukraina võõrtööjõudu, sest nooremal põlvkonnal on kadunud kohusetunne. „Mul on neist isegi natuke kahju, et nad sellise liigse korralikkusega oma ülesandeid täidavad,” hindas Saaremaa Lihatööstus OÜ turundusjuht Siret Läets ettevõttes töötavate ukrainlaste tööd.

Kõrgete tööjõukulude kõrval on tööjõupuudus teine ettevõtjaid kaua kimbutanud probleem. Põhjused ei ole seejuures ainult puudulikus kvalifikatsioonis. Pigem paneb imestama Eesti noorte suhtumine ja tööharjumused.

„Nooremal põlvkonnal on tööl käimise kultuur kadunud. Kohusetunnet ega vastutust ei ole. Me oleme valmis inimese koha peal ise välja koolitama, kuid sellegi poolest on sobivaid töötajaid pea võimatu leida,” sõnas Läets Eesti toidutootjate pressikonverentsil. See on viinud Saaremaa Lihatööstuse välistööjõu palkamiseni. Tänasega töötab ettevõttes kümme ukrainlast.

Ukraina tööjõudu motiveerib siinne palk, mis on kolm-neli korda suurem kui nende kodumaal.

Teine konarus, millega ukrainlaste värbamisel tuleb arvestada, on keelebarjäär. Inglise keelt nad ei räägi. Samas eestlastele on kaugeks jäänud vene keel. Tekivad mittemõistmised ja põrkumised, kirjutab Maaleht. „Pigem on ukrainlaste suhtumine siia tööle tulles, et millal teie, eestlased, vene keele ära õpite,” ilmestas Läets.