09.12.2019
“Euroopa Riigi” arhitektid Macron ja Merkel.
Pärast Ühendkuningriigi lahkumist Euroopa Liidust võib oodata Prantsusmaa-Saksamaa ühistelje tugevnemist, mis tähendab peamiselt üht – rohkem Euroopat! Nii kirjutab Hollandi euroskeptikust europarlamendisaadik Derk Jan Eppink (Demokraatia Foorum – FvD), kes ühtlasi lisab, et tegemist on ohtliku tendentsiga, mis ei ole sugugi Hollandi huvides.
Eelseisval kolmapäeval esitleb Euroopa Komisjoni esimene asepresident Frans Timmermans Euroopa Parlamendi ees oma nn rohelist kokkulepet. Selle kohaselt peab EL olema juba aastaks 2050 „kliimaneutraalne“. Kliimapoliitika olevat Euroopa tuleviku suunaandja. Ent tegelikult on tegemist ülima võimu kaaperdamisega.
Timmermansi rohelises kokkuleppes kirjas olevad plaanid lähevad Euroopa Komisjoni enda arvutuste kohaselt maksma 575 miljardit aastas. 20 aasta jooksul teeb see 11 500 miljardit eurot. Ühe EL-i elaniku kohta (kui Ühendkuningriik välja arvata) on see iga-aastaselt 1280 eurot, keskmise pere kohta umbes 5120 eurot aastas. 20 aasta peale kokku ligi 100 000 eurot.
Kes selle kinni maksab? Küsimus, mis sai esitatud möödunud nädalal ka Euroopa Parlamendis, kuid millele vastust ei tulnud.
Ja see on vaid algus. Prantsuse-Saksa telg on loonud tuleviku Euroopat käsitleva kogu („Conference on the Future of Europe Franco-German non-paper on key questions and guidelines“), mille eesmärgiks on aidata kaasa tsentraliseeritud Euroopa loomisele kahe järgneva aasta jooksul. Plaanitakse minna lõpuni eurotsooni ühise eelarve plaaniga, mis tähendaks ühtlasi raha suunamist põhjast lõunasse.
Prantsusmaa tahab ka EL-i ühtse garantiisüsteemi sisseviimist, mis tähendaks, et näiteks mõne Itaalia panga kokkukukkumise korral maksaksid selle kinni hollandlased ja teiste liikmesriikide maksumaksjad. Prantsuse poliitikud tegutsevad Brüsselis kavalalt ja eesmärgipäraselt. Hollandi poliitikud elavad aga oma eluvõõras mullis, tahavad olla klassi parimad ja müüvad meid märkamatult maha.
Seega, tegelikult ei ole asi ainult rahas. Saksamaa ja Prantsusmaa lõplik eesmärk on rahvusriikide suveräänsuse lõplik loovutamine Brüsselile, eesmärgiks – Euroopa Riik.
Euroopa tuleviku üle ei peaks aga otsustama eneseimetlejatest koosnev poliitiline eliit. Praegu plaanitavad kliimaplaanid ei ole reaalselt teostatavad. Kes maksab need kinni? Vastus: rahvas. Seega peakski olema otsustamisel viimane sõna alati rahval.
Allikas: https://forumvoordemocratie.nl/