Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Donald Trumpile esitatavad süüdistused on nõrgad ega anna mingit alust teda tagandada

-
11.12.2019
President Donald Trumpil on Ameerika ühiskonnas tugev toetus.
© Reuters/Scanpix

Eile teatas USA esindajatekoja õiguskomitee esimees Jerry Nadler, et Trumpi tagandamise protsessis esitatakse presidendile süüdistus võimu kuritarvitamises ja kongressi töö takistamises.

Ajakirjanik ja õigusteadlane Joel B. Pollacku sõnul aga tegemist kahe äärmiselt nõrga süüdistusega, kuna USA põhiseadus ei sätesta ametist tagandamise alusena „võimu kuritarvitamist“. Esindajatekoda võib esitada senatile presidendi ametist tagandamise ettepaneku juhul, kui leiab, et too on pannud toime riigireetmise, on seotud korruptsiooniga või pannud toime mõne teise raske süüteo. Ja see ei ole lihtsalt konservatiivide seisukoht, sellega nõustuvad ka paljud Ameerika liberaalide hulka kuuluvad õiguseksperdid.

Näiteks väidab Harvardi õigusteaduste kooli emeriitprofessor Alan Dershowitz , et „võimu kuritarvitamise“ klausliga ei ole võimalik tagandada ametist mitte kedagi, vähemalt mitte ilma, et sellega oleks seotud tõsise süüteo tunnused. Praegusel juhul sellised tunnused aga puuduvad.

Riigiõiguse spetsialist Jonathan Turley ütles möödunud nädalal õiguskomitee ees tunnistust andes, et nõustub küll sellega, et presidenti on põhimõtteliselt võimalik tagandada ametist võimu kuritarvitamise süüdistusega, ent Trumpi juhtum selleks siiski ei kvalifitseeru. Turley tõi terve hulga näiteid, mille kohaselt oleks olnud võimalik süüdistada samasuguse ebamäärase „võimu kuritarvitamise“ klausli põhjal põhimõtteliselt absoluutselt kõiki presidente USA ajaloos, kaasa arvatud Barack Obamat.

Õigusteadlane Cass Sunstein, Obama administratsiooni ametnik ja tuntud vasakpoolne, avaldas 2017. aastal raamatu „Impeachment: A Citizen’s Guide“ [ingl k: tagandamine: juhend kodanikule]. Sunsteini järgi ei ole võimalik tagandada presidenti ainult selle põhjal, et ta ei tee koostööd kongressi uurimiskomisjoniga süüdistuse osas, mida ei saa eraldiseisvalt kasutada tagandamise põhjusena. Tema sõnul peaks president küll koostööd tegema, kuid sellest keeldumine ei kvalifitseeru tõsiseks süüteoks.

See puudutab konkreetselt teist süüdistust – kongressi töö takistamist.  Ka Sunstein nimetab, et pea kõik USA presidendid on mingil moel ületanud oma võimu. „Pea iga Ameerika president on kas ühel või mitmel juhul astunud üle oma võimu piiride, seda selles mõttes, et tema administratsioon on teinud midagi, mis ei ole jäänud täielikult seaduse piiridesse.“ Ta toob näitena, kuidas Franklin Delano Roosevelt saatis n-ö ebaseaduslikult II maailmasõja ajal Inglismaale Hitleri agressiooniga võitlemiseks relvi.

Seega, ehkki Trumpile esitatud süüdistuse sõnastus jätab ruumi tõlgendamiseks, on Trumpi väidetav „võimu kuritarvitamine“ varasemate administratsioonide kontekstis tibatilluke. Paljud Trumpi toetajad väidavad lausa, et Trump mitte ei ületanud oma võimupiire, vaid hoopis täitis talle pandud kohustust. Juhul kui endise asepresidendi Joe Bideni huvide konflikti uurimisele Ukrainas peaks olema mingigi alus, siis ei ole Trump teinud midagi valesti.

Trumpile esitatud süüdistus võimu kuritarvitamises on ilmselgelt äärmiselt nõrk ja subjektiivne, seda ainuüksi presidendi tagandamise standardina, juhul kui seda üldse tagandamise alusena kehtivaks pidada saab.

Allikas: Breitbart