19.03.2020
Maailmamajanduse hetkeolukord paneb ka analüütikutel pea valutama. Pilt on illustratiivne.
Ameerika Ühendriigid on mobiliseerinud end täielikuks majandussõjaks. Trumpi rahandusministeerium, Pelosi kongress ja Föderaalreserv on moodustanud ühise muljetavaldava jõu, kirjutab The Telegraphi majanduskolumnist Ambrose Evans-Pritchard.
Ehkki Washington reageeris esialgu aeglaselt ja Covid-19 viiruse ohtlikkuse eitamine kestis lausa kolm pikka nädalat, on USA asunud nüüd tegutsema Pearl Harbori järgse otsusekindlusega. Euroopa on aga sügavalt lõhestunud ning võimetu langetama mõistlikke otsuseid. Euroopast on saanud maailma nõrgim lüli, mis on kiiresti muutumas ka suurimaks ohuks rahvusvahelisele finantssüsteemile.
USA valitsuse kaks vaenulikku poolt suutsid uskumatu kiirusega leida 1,2 miljardit dollarit stimuleerivateks fiskaalmeetmeteks. Ja tegemist on päriskulutuste jaoks mõeldud rahaga, mitte lihtsalt tagatistega. Laual on ka 500 miljardit toetusraha raskustes olevate majapidamiste aitamiseks. Föderaalreserv tegutseb valuutahegemoonina, pakkudes G7 keskpankadele vahetustegevuste liine, mis aitavad takistada dollari likviidsuse globaalset kokku kuivamist ja hoiavad ära dollari offshore rahastamise turgude kokku kukkumise. USA on päästmas kogu maailma.
Ent kui Euroopa ei lõpeta jalgade lohistamist, võib järgmise suure depressiooni ja liberaalse turukapitalismi hävimise takistamine osutuda ikkagi väga keeruliseks. Euroopa ei ole suutnud sidusalt reageerida. Rahaliidu majanduslikult nõrgad riigid on jäetud iseendi hooleks. Euroopa Keskpank (EKP) muudab aga olukorda veelgi hullemaks. David Owens panganduskontsernist Jeffries ennustab, et eurotsooni SKT võib teises kvartalis väheneda 15%. Oxford Economicsi arvates võib kogu 2020. aasta langus olla 10%. Selliseid arve pole nähtud suure depressiooni raskeimast 1931. aastast saadik. Ent triivimine jätkub.
Solidaarsusest ei ole enam midagi järel. Ükski riik ei reageerinud, kui Itaalia rakendas ELi kodanikukaitse mehhanismi vältimatu meditsiiniabi saamiseks. Itaalia on nüüdseks näinud, et kriitilises olukorras ühisturu toimimine lakkab. Ainus võimalus omaenda inimeste kaitsmiseks on omada ise kontroll oma majanduse üle ja toota ise oma kaubad turvaliste siseriiklike toiteliinide kaudu.
Euroopa liidrite sõnavõtud on taas kord silmakirjalikud ning sisutühjad. „Covid-19 näitas, kui vähetähtis on kriisisituatsioonis eurooplaseks olemine. Euroopa peab muutuma kiiresti ja põhjalikult,“ teatas ELi põlisföderalist Guy Verhofstadt.
Euroopa Keskpanga juht Christine Lagarde kasutas aga praegust äärmiselt haavatavat olukorda ja kordas taas Saksamaalt tuttavat mantrat, et „me ei ole siin selleks, et sulgeda võlakirjade tootluse vahet“. Sõnad, millele järgnes perifeersetel võlakirjaturgudel korralik maavärin. Turud nägid üheselt, et EKP ei mõista päriselt, mis on Covid-19, et EKP on Saksamaa kontrolli all ja valmistub taas vältima oma rolli viimase instantsi laenuandjana.
Eurotsoonis on viimase nädala jooksul valitsenud korralik peataolek. Saksamaa on lubanud oma ettevõtetele tagatisi 550 miljardi euro ulatuses, kuid igasugused kaasrahastamismeetmed Saksamaa rahandusminister nädala alguses välistas, nimetades neid ennatlikeks. Samas korrutavad eurotsooni juhid lakkamatult päheõpitud juttu toetusest ja solidaarsusest.
Euroopa Komisjoni 37 miljardit eurot toetust ei ole uus raha. See on eraldatud ühtekuuluvuseelarvest. Uus stiimulipakett on null eurot. Aga – stabiilsuspakti reeglid on sellega täidetud. Ei teagi, kas naerda või nutta.
Kiiresti muutuv olukord nõuab poliitika muutmist. Brüsseli ametnikud teevad plaane koroona võlakirjade sisseviimiseks, lootes ühtlasi, et Saksamaa kantsler Angela Merkel toetab abi andmist ennetusliku krediidiliini vormis.
Kuid selge on see, et bürokraatlik masinavärk toimib liiga aeglaselt. ESMi käivitamine nõuaks Hollandi ja Saksamaa parlamentide nõusolekut. Hollandi peaminister Mark Rutte on aga juba hoiatanud, et sellele toetuse saamine Hollandi parlamendi alamkojas on üsna ebatõenäoline. Ka Saksamaa poliitikud ja meedia on vaistlikult ESMi käivitamise vastu, kuna kardetakse (ja õigustatult), et tegemist on libeda nõlvaga ühise võlakirjade emiteerimise ja fiskaalliidu suunas.
Itaalia Liiga juhtivpoliitik Claudio Borghi sõnul on ESM sunduslik mehhanism ja Itaalia sellega ei nõustu. „Kogu Euroopa seisab silmitsi majandusliku veresaunaga. Kui EKP ei tule järgmiseks nädalaks välja piiramatu toetusega ega seisa iga üksiku riigi võla taha, on selge, mis juhtub. Itaalias toimuv väljub kontrolli alt, Prantsusmaa on järgmine,“ ütles Borghi.
Kui EL ei astu jõulisi samme võlgade vastastikuseks tagamiseks – ja lõputu rahatrükk kujutab endast viimase võimaluse vastupanu –, siis ootab ees Itaalia praeguse valitsuse lahkumine. Selle asemele tuleks karmi joont hoidev euroskeptikute valitsus, kes on valmis viima rahvuslikuks enesekaitseks sisse paralleelvaluuta, mis omakorda lõhuks rahaliitu.
Allikas: The Telegraph