06.05.2020
Eesti-Vene piiripunkt Narvas.
Esimene edukas aasta on valitsusel möödas ja riigikaitse valdkonnas on seoses piirivalve tugevdamisega jõutud oluliste otsuste ja tegudeni. Kahtlemata on tegemist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poliitikaplatvormi ja riigikaitse ühe olulisema valdkonnaga.
Kehtiv, integreeritud Politsei ja Piirivalveameti struktuur on ennast õigustanud kriisiolukordade lahendamisel, kus sündmus või lahendamist vajavad olukorrad on selgemalt piiritletud. Peamiselt hõlmab see hädaolukorra seaduses ja korrakaitseseaduses käsitletud olukordi, mille korral ülesannete jaotus ja vastutusala on selgelt määratletud. Sellisel juhul koondatakse nii politsei kui piirivalve ressurss just sinna, kus seda olukorra lahendamiseks vajatakse. Paraku tuleb kriiside lahendamiseks kaasata veel Kaitseväe ja Kaitseliidu jõud, kuna aastate jooksul vähendatud Politsei- ja Piirivalveameti isikkoosseis ei ole piisav.
Riigikaitseseaduses käsitletud julgeolekuohtude ja riigi põhiseadusliku korra vastu suunatud rünnakute tõrjumise korraldamisel tuleb aga arvestada, et nii politsei- kui ka piirikaitseülesannete täitmise ulatus suurenevad veelgi. Samaaegselt avalduvad eri tüüpi ohustsenaariumid ja avaliku korra ning piirikaitse tagamiseks tuleb suurendada nii politsei kui ka piirivalvejõudude kohalolu.
Siseministeeriumi valitsemisala vastutus riigi julgeoleku ja turvalisuse tagamise eest on suurenenud. Nüüdisaegse relvakonflikti puhul ei pruugi enam olla võimalik tõmmata selget piiri rahu-, kriisi- ja sõjaaja vahel. Kõigil juhtudel, mil Eesti riigi vastu suunatud agressiooni toimumist (riigisisese relvakonflikti esilekutsumine vaenulike eriteenistuste poolt, erinevad hübriidsõja stsenaariumid, poliitiline ja sõjaline surve või kukutamisrünnak selle algfaasis) ei ole võimalik ühemõtteliselt tuvastada, jääb põhivastutus kriisi lahendamisel Siseministeeriumi valitsemisala kanda. Väiksema tõenäosusega konventsionaalse sõjalise rünnaku korral on Politsei- ja Piirivalveamet esimene, kes sõjalise agressiooni tõttu peaks koostöös kaitseväega olema valmis lahingukontakti astuma.
Optimeeritud eelarvel ning politsei- ja piirivalve integreeritud teenustel tuginev amet ei oma piisavat valmisolekut ülesannete täimiseks kriisi- ja sõjaaja tingimustes. Lisaks on senine praktika osundanud, et piirikaitseülesannete täitmiseks tuleb olla valmis olenemata sellest, milline on kriisi iseloom. Seda on näidanud ka 2020. aasta COVID-19 pandeemiast põhjustatud kriis. Olukorra parandamiseks tuleb luua eraldi politsei- ja piirivalveoperatsioonide juhtimist võimaldavad struktuurid, valmistada ette elementaarsed reservüksused ja tõhustada igapäevast riigipiiri valvet koos idapiiri taristu rajamisega.
Piirivalve taasloomine on oluliselt keerulisem ülesanne kui oli omal ajal selle ära kaotamine. Ümberkorralduste teostamisel tuleb arvestada, et samal ajal peab säilima igapäevane ülesannete täitmise, sh kriiside lahendamise valmisolek. Eksimiseks ruumi ei ole – ümberkorraldused mõjutavad rohkem kui PPA viite tuhandet ametnikku ja ühiskonna siseturvalisust. Sellepärast on piirivalve tugevdamine kavandatud etappide kaupa. Sellele eelnenud kuudepikkune planeerimis- ja selgitustöö kogu Siseministeeriumi valitsemisalas oli kriitiline etapp, mis tuli läbi teha.
Nüüdseks on piirivalve loomine eraldi struktuurina PPA koosseisus otsustatud. Piirivalve ettevalmistamist ja ülesannete täitmist hakkab juhtima peadirektori asetäitja piirivalve alal. Peadirektori asetäitjaks määratakse seni piirihalduse bürood juhtinud Egert Belitšev, kes on ennast juhina tõestanud nii riigipiiri kontrolli taastamise koordineerimisel pandeemiakriisi ajal, kui ka idapiiritaristu väljaehitamise ettevalmistustööde eestvedajana. Pädevaid kandidaate piirivalvevaldkonna juhtimiseks oli rohkemgi ja kõigi puhul tuli arvestada, et muudatuste teostamiseks ning piirivalvestruktuuri loomiseks tuleb tagada motiveeritud juhtkond, kes peab samal ajal täitma ka igapäevaseid ülesandeid ja sealjuures oskuslikult juhtima ametisiseseid ümberkorraldusi.
Piirivalve alla koondatakse piiriturvalisuse büroo, piirikaitsebüroo, lennusalk, laevastik ja ülesannete täitmiseks vajalik teabehaldus ning regionaalsed piirivalvekordonid ja piiripunktid. Käesoleval nädalal valmistatakse ette PPA põhimääruse muudatused, mille tulemusena kehtestab siseminister piirivalve eraldi struktuurina. Eraldiseisev piirivalve juhtimisstruktuur on esimene oluline eeldus, millega tõhustatakse ülesannete täitmise valmisolek riigipiiril ja piirialadel ning valmistutakse kriisiaegseks tegevuseks eraldi operatsioonisuundadel ja võimaldatakse valdkonna spetsialiseerumine ning koolkonna kujunemine.
Piirikaitseülesannete täitmiseks kriisi- ja sõjaajal luuakse piirivalve koosseisus täiendavalt kümmekond ametikohta ja olemasolevatele ametnikele korraldatakse täiendõpe, et tagada uute ülesannetena operatiiv-taktikaline planeerimine, reservi väljaõpe ja üksuste formeerimise valmisolek. Seda tüüpi ülesannete täitmiseks ei piisaks ainuüksi kogenud peadirektori asetäitjast, vaid juurde on vaja värvata nii piirikaitse kui kaitseväelise väljaõppetaustaga ja kogemustega vanemohvitsere. Värbamistööd on PPA juba alustanud. Väljaõppekavad uuendatakse koostöös Sisekaitseakadeemiaga veel käesoleva aasta septembriks.
Juba enne piirivalve moodustamise otsust on PPA alustanud sisekaitse reservüksuste ettevalmistamisega. Käesoleva aasta jaanipäevaks tuleb PPA-l värata ja viia läbi väljaõpe seitsmekümnele vabatahtlikule. Aasta jooksul hangitakse juurde nii relvastust kui varustust. Kirjeldatud tegevuste ellu viimiseks on siseminister käskkirjaga kehtestanud nii ülesanded kui ajakava. Lahendatud on ka 2020.a ülesannete täitmiseks vajalikud eelarveküsimused.
Idapiiritaristu ehituse jätkamiseks sõlmitakse lähiajal AS Merko Ehitusega leping esimese Kagu-Eesti piirilõigu väljaehitamiseks 23 km pikkusel piirilõigul. Ühtlasi võimaldab see jätkata hangete korraldamist järgmiste piirilõikude rajamiseks.
Kokkuvõttes on iga etapi juures vaja lahendada erinevaid väljakutseid, kuid ümberkorralduste tegemisel on olulised reaalselt toimivate plaanide olemasolu, eelarve ja mis kõige tähtsam, tööle tuleb panna kogu Siseministeeriumi valitsemisala personal. Teisel poolaastal seisab ees riigikaitse arengukava koostamine, mille raames on vaja lahendada veel piirikaitse sisulisi küsimusi, teha otsuseid valitsuse tasemel, täpsustada PPA ülesandeid ja vaadata üle koostööküsimused Kaitseväega. Siinjuures on põhjust jääda kindlaks seni tehtud otsustele ja jätkata samas avatud hoiakuga, arvestades milline on julgeolekuolukorra dünaamika meie ümber ning leida sealjuures toimivad lahendused.
UU