Ajaloo paradoks: sakslased on “tänulikud” miljonite saksa naiste vägistamise eest?

Kaks Teise maailma sõja algatanud režiimi on oma rahvad ajaloo tuultes täiesti erilistesse seisunditesse viinud: kui NSV Liidu järglane Venemaa karjub kogu maailmale oma rollist natsismi purustamisel ja pidutseb, siis sakslased on neile selle eest tänulikudki – hoolimata vägivallast, millega Punaarmee Saksamaa üle ujutas.

Sakslased tunnevad tänulikkust natside alistamise eest, ütles president Frank-Walter Steinmeier reedel, natsi-Saksamaa Teises maailmasõjas alistumise 75. aastapäeval, vahendab BNS.

“Täna võivad sakslased öelda: vabastamise päev on tänu päev!” lausus Steinmeier Berliinis toimunud tseremoonial.

8. mai, mil tähistatakse natsi-Saksamaa tingimusteta kapituleerumist liitlaste ees, on sel aastal Berliinis erandkorras riigipüha. Mälestusüritusi on pandeemia tõttu aga koomale tõmmatud.

Steinmeieri sõnad tuletasid meelde endise presidendi Richard von Weizsaeckeri 1985. aasta kõnet, millega sai temast esimene, kes kutsus sakslasi mäletama 8. maid mitte kaotuspäevana, vaid natsidest vabastamise päevana, vahendab BNS.

Sakslaste suhtumine on kahetist tunnet tekitav – ühest küljest on ju Hitleri režiimi purustamine tervitatav, kuid samas ei maksnud Hitleri varjupaiga, pealinna Berliini hõivanud ja seega formaalselt sõja võitnud NSV Liit ju kätte ainult natsismile, vaid kogu saksa rahvale, pannes tolle rängalt kannatama. Kas see ikka on tänulikkust väärt ja kas poleks ikkagi parem lihtsalt vaikida?

Lääneliitlaste kohta võib öelda, et nad vabastasid Saksamaa, sest sõja lõppedes nad ei vandaalitsenud tsiviilelanike kallal, vaid algatasid peagi hoopiski Euroopat taastava Marshalli plaani. Neile võivad sakslased tõesti tänulikud olla.

Nõukogude Liit aga maksis oma endise liitlase rahvale julmalt kätte sõja eest, mille ta oleks ise nagunii algatanud, Hitler jõudis lihtsalt ette. Punaarmeelased vägistasid Saksamaal miljoneid eri vanuses naisi, kellest umbes tuhanded sooritasid seejärel enesetapu. Nendele “vabastajatele” tänulik olla on orjameelsus, isegi kui nad inimsusvastase natsismi kõrvaldasid.

Paraku ei adresseeri president Frank-Walter Steinmeier oma lömitavat tänulikkust ainult lääneliitlastele, vaid see saab osaks ka oma “vabastajarolli” ülistavale Venemaale. Nemad paraku vahetasid lihtsalt natsliku türanni kommunistliku vastu välja – selle eest poleks sakslastel küll vaja orjalikult kirsasaabast suudelda.

Saksa rahvas ongi väärika natsismitaaga eemaldamise asemel pühendunud endale tuha päheraputamisele. Venelased aga ei hakka mitte kunagi oma tehtud halba kahetsema, sest võit Teises maailmasõjas on neil ainus, mida ette näidata, ja selle vääritust nad tunnistama ei hakka.