21.09.2020
Sallivuse taga leiab vaid tühja ükskõiksuse
Kirjanik Viivi Luik rääkis intervjuus Postimehele lisaks kirjandusele ka vabadusest ja sallivusest. Tema sõnul on väljend „sallivus“ täiesti mõttetu, sest see ei tähenda midagi peale ükskõiksuse. Selle asemel on tema hinnangul ligimesearmastus, mil pole sallivusega mingit pistmist.
„Kui keegi kedagi sallib, siis tähendab, et ta surub sellega oma vastumeelsuse alla, ei taha tüli. Ei viitsi tähelepanu pöörata, tahab kergemini läbi saada,“ rääkis kirjanik.
Ligimesearmastus tähendab vastupidist – keegi armastab teist inimest nii palju, et julgeb talle öelda tõtt, riskides temaga tülli minna.
„Nii, et see sallivus, mis praeguses maailmas lokkab, on tegelikult täielik ükskõiksus ligimese vastu. Aga, et seda ükskõiksust kuidagiviisi varjata, siis varjatakse seda „sallivusest“ jutlustavate loosungite taha,“ lisas Viivi Luik.
Muu hulgas tsiteeris ta ka õiguskantsler Ülle Madist, et meie riigi mõte ongi selles, et me oma riigis võiksime oma asju ise otsustada, mitte teiste rumalustega kaasa minna.