02.10.2020
Traktor
Vabariigi Valitsuse ja Maaelu Edendamise Sihtasutusel (MES) kiire ja paindlik reaktsioon kriisile on aidanud põllumajandus- ja toiduainesektoril ning maaettevõtjatel ühelt poolt likviidsust säilitada, teiselt poolt lahendada turul eksisteerivat ja kriisiga võimendunud turutõrget ning parandanud ettevõtete võimet tulevikus paremini kriisidega toime tulla.
Kevadel kriisipaketti heaks kiites seadis Vabariigi Valitsus eesmärgiks leevendada COVID-19 tingitud eriolukorrast ja sellest väljatulekuga seonduvaid kahjusid, ergutada majandust ning kiirendada kriisist väljumist. Seega võeti suund sellele, et võimalikult kiiresti kriisiga toime tulla ja sellest väljuda. Üleriigilise kriisipaketi osana otsustati rahastada läbi MESi kokku 200 miljoni euro ulatuses laenukäendusi ning käibe- ja investeerimislaene bio- ja maamajandusettevõtjatele ning põllumajandusmaa kapitalirendi tehinguid. MESi meetmete puhul ei ole tegemist toetusrahaga, vaid sihtasutus annab laenu või käendust laenudele. Tegu on tagastatava abiga, mida riik ka edaspidi ettevõtjate abistamiseks kasutada saab.
Senine COVID-19 meetmete kasutus näitab kõige suuremat huvi laenumeetme vastu, kus saadaval on 100 miljonit eurot – laenutaotlusi on laekunud juba 136,7 miljoni euro ulatuses ning otsuseid tehtud 61,4 miljoni euro ulatuses. Laenulepinguid on sõlmitud 43,6 miljoni euro väärtuses. Kõige suurem huvi laenude vastu on olnud põllumajandussektori, toiduainetööstuse ja maaturismi ettevõtjatel, kes on laenu taotlenud vastavalt 54,5 miljonit, 11,8 miljonit ja 9,8 miljonit eurot. See näitab ühelt poolt, et need bio- ja maamajandussektorid on olnud kriisist enam mõjutatud, aga teisalt ka seda, et neis sektorites on senine rahastamise turutõrge kriisiolukorras veelgi võimendunud.
Kui arvuliselt taotletakse võrreldavalt nii käibe- kui ka investeerimislaenusid, siis anda otsustatud laenude mahust 2/3 läheb investeerimislaenudeks. See tähendab, et ettevõtted kasutavad laenuraha, et kriisist tugevamini välja tulla, vaatavad üle oma ärimudeleid ning parandavad efektiivsust, et tulevikus paremini kuludega toime tulla. Arvestada tuleb ka sellega, et erinevate prognooside kohaselt läheb ettevõtetele pankadest laenamine järgmisel aastal veelgi raskemaks, mistõttu uute investeeringute tegemise võimalus on ilmselt vähenemas.
Väiksemas mahus on MESist taotletud laenukäendust (19 miljonit eurot), kuid see näitab, et praegu väljastavad pangad laene põllumajandus- ja toiduainesektori ning maapiirkonna ettevõtjatele piiratud mahus. Mõningase viiteajaga on käivitumas ka põllumajandusmaa kapitalirendi tehingud, kuid esimese kapitalirendi lepingu sõlmimine ning põllumeeste huvi kinnitavad, et sellest võib kujuneda oluline pikaajalisem kriisimeede, mis võimaldab olukorras, kus käibevood laenuraha kaasata ei võimalda, kaasata kapitali investeeringuteks läbi põllumajandusmaa ajutiselt MESile müümisega ning aja möödudes maa uuesti välja osta.