Musta Aafrika riigis Niigeris toimus sel nädalal riigipööre, kus sõjaväelased kukutasid seadusliku presidendi. Aafrikas on see tavaline sündmus, aga ühtäkki on see saanud kogu maailma probleemiks, kusjuures hukkamõistjateks on paljud lääneriigid, EL, USA, Maailmapank, rahvusvahelised organisatsioonid jne, algatatud on sanktsioonid ja päevakorral olnud isegi sõjaline sekkumine.
Sõjaväelised riigipöörded on sealkandis tavalised, need on hiljaaegu toimunud ka naaberriikides Burkina Fasos, Malis, Gineas ja mujalgi. Tegelikult ei saa endiselt hõimusuhetes rabelevas Aafrikas demokraatiat üldse Lääne põhimõtete järgi hinnata – kunagi “demokraatlikult valitud” presidentidel on kombeks lasta ennast pidevalt tagasi valida, kusjuures valimistulemus on üsna läbipaistvalt võltsitud. Kuni sõjavägi ükskord diktaatoriks muutunud ja korrumpeerunud presidendi kukutab.
Praegu aga on sõjaväelistel riigipööretel üks uus moment – riigipöörajad pööravad kõigis neis riikides Venemaa poole. Nii ütlevad viimased uudised, et “vaese ja merepiirita Lääne-Aafrika riigi Nigeri pealinnas Niameys kogunesid neljapäeval sajad riigipööret toetavad inimesed meelt avaldama, kusjuures osa südalinna saabunud demonstrantidest kandis tohutuid Venemaa riigilippe, ütlesid AFP ajakirjanikud.”
Lääne-Aafrika on kogu aeg olnud oma endise kolonisaatori Prantsusmaa mõjuala, aga nüüd kaotab president Macron üha enam Aafrikat Venemaale, kellega koos kolib sinna ka Wagner. Ilmselgelt on mustadele võimuhaarajatele ebademokraatlik Kreml südamelähedasem. Wagner on juba ammu sees Kesk-Aafrika Vabariigis ja mujalgi.
Niigeri puhul on eriti oluline ka see, et selles riigis paiknevad maailma ühed suurimad uraanivarud, mida on pikka aega ekspluateerinud Prantsuse firmad. Nende tegevus vallandas tegelikult ka Niigeris ja Malis elavate tuareegide mitu ülestõusu möödunud sajandi 70. aastatest saati, mille põhjustas selle rahva maade põhjalik rikkumine uraani kaevandamisega ning mille praeguseks tagajärjeks on ka islamistlik mäss lääneliitlaste Barkhani operatsiooni piirkonnas – islamistid võtsid tuareegidelt mässu üle, nagu see on mitmel pool Aafrikas ning Lähis- ja Kesk-Idas juhtunud.
Saharast lõuna pool asuva Saheli mitmes riigis (Tšaad, Mali, Niiger) on välja kujunenud olukord, kus võimul on viljakamas lõunaosas elavad mustanahalised, kes rõhuvad kõrberahvaid (tuareegid, berberid). Prantsusmaa on traditsiooniliselt toetanud musti diktaatoreid, kes andsid neile vaba juurdepääsu (mõistagi ohtrate hüvede eest) uraanile ning seetõttu on prantslased aidanud mustadel ka tuareegide vastupanuvõitlust maha suruda.
Niigeri rikutud maapõu varjab teisigi strateegilisi maavarasid ja nende pärast ilmselt praegu ka heideldakse, lihtsalt Venemaa on ilmunud lääneriikidele lisaks sellest oma osa nõutama, ja kuna prantslaste kaevandustegevus on ainult keskkonnakatastroofi põhjustanud, siis on kohalikud mustanahalised isandad lihtsalt üht valget sõpra teise vastu vahetamas.
Demokraatia taastamise juttu ei maksa Niigeri puhul tõsiselt võtta – see on hoopis osa maailma ümberjaotamisest, kus üheks tegijaks seal juba ammu kanda kinnitanud Hiina kõrval on nüüd ka Venemaa ning kaotajaks Lääs.
Uued Uudised
Artiklis on osaliselt toetutud ajakirja Horisont 2018. aasta 3. numbri loole “Tuareegid – Aafrika riigita rändrahvas”.