Eesti teeb aeg-ajalt läbi kaasaegset “ärkamisaega”, kus multikultuursust propageerinud ettevõtmised on osutunud sisutühjaks ja eeskujuks toodud inimesed kurjategijateks.
Hiljuti teatasid ka muidu pagulaslembelised peavoolumeedia kanalid, sealhulgas Eesti Ekspress, sellest, et politsei võttis vahi alla Tallinnas Pärnu maanteel tegutseva afrobaari Fontana omaniku, Kongo kodaniku Kevin Zibilamene (31), keda kahtlustatakse “Nigeeria kirjadega” seotud rahvusvahelises rahapesus, mille maht ulatub sadadesse tuhandetesse eurodesse, aga ka arvutikelmustes. Delfist aga leiab 2017. aasta 14. septembril uudise: “Sarmikas kamerunlane pettis eestlannadelt raha välja”, mille kangelaseks oli Harju maakohtus eeluurimisvanglas oma saatust ootav Mama Afrique omanik kamerunlane Edmond Otang Eboti.
Paar kuud varem, 2017. aasta noorte laulu- ja tantsupeo ajal aga kirjutas Delfi: “Laulu- ja tantsupeo tuli on selleks korraks kustunud. Sündmus kogus lauluväljakule igast ilmakaarest meeletu hulga rahvast. Meiegi veetsime laulupeo kaugete külalistega: Tallinnas poodi pidava kamerunlase Edmond Eboti ja tema kongolasest sõbra, pealinnas afrorestorani püsti pannud Kevin Adamsiga (Zibilamene? — toim.). Mehed said osa värvikast rongkäigust ja üleva peo igast noodist, mis ärgitas huvitavaid muljetusi kultuurist, kodust ja kuuluvusest. Taas sai selgeks, et ühe rahva ilu peitub ühendamises ja kooskõlas.” Tuttavad mehed, kas pole?
Sarmikaid kurjategijaid näebki Delfi erisaates “Milline nägi välja laulupidu läbi esmakülastajate silmade?”, mis on multikultuurlastele lausa maiuspalaks, sest mehed tunduvad igati toredad, lausa väärilised Valdo Randperele, kes lootis, et kunagi ongi lauluväljak täis eesti keeles laulvaid neegreid.
Kogu loo juures on siiski küsitav see, kuidas meedia ühel hetkel teeb mehed kangelasteks, vaevalt mõne kuu möödudes aga kirjutab sama kõmujanuliselt oma kunagiste “iidolite” kriminaalsetest vägitegudest?