12.03.2023
Aarne Mäe
Öeldakse, et elu viivad edasi surmahirm ja sugutung. Näib, et vähemasti see viimane käib ka valitsussõltuvuses nn liberaalse frondi kohta.
Kui paar aastat tagasi räuskasid antikonservatiivid hääle ära ja pugesid pükstest välja, et referendum abielu küsimuses on mõttetu ja lõhestab ühiskonda, siis nüüd on Reformierakonna, Eesti 200 ja sotside koalitsiooniläbirääkimiste tähtsaimaks teemaks kujunenud trilemma – kas samasooliste abielu, kooseluseadus või mõlemad korraga?
Silmakirjalikkusega pole siin mingit pistmist, rahva lõhestamisega ka mitte, eks ole… Mis sest, et meid ähvardab sõjaoht, mis sellest, et meie riik on majanduslikult käpuli, meil on vaja kõigepealt abieluvõrdsust. Küll siis vaatame edasi.
Et see teema obligatoorne on, kinnitab tõik, kuidas EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsus ajatatult abielureferendumi hääletusega seoses kapo ja prokuratuuri toel laiali saadeti.
Meenutagem: 2020. aasta novembri alguses leppisid valitsuserakondade juhid kokku abielureferendumi küsimuse sõnastuses. Küsimus kõlas: “Kas abielu peab Eestis jääma mehe ja naise vaheliseks liiduks?”. Valitsusliit otsustas, et rahvahääletus abielu mõiste küsimuse üle toimub 18. aprillil.
Eelnõu seletuskirjas viidati põhiseaduse paragrahvile 27, mis sätestab: “Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud.” Samuti viidati perekonnaseadusele, kus on kirjas, et abielu sõlmitakse mehe ja naise vahel.
Ja mis järgnes? Sotsid teatasid, et kavatsevad rahvahääletuse takistamiseks parlamendi töö halvata, esitades rahvahääletuse eelnõule sedavõrd palju parandusettepanekuid, et selle menetlemine jääks pikalt venima, mis sunniks eelnõu riiulisse panema ja küsitluse ära jätma. Reformierakond oli samas paadis.
30. detsembril 2020. aastal täpselt kell 15.30 andis Riigikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees Kaja Kallas põhiseaduskomisjonile paberkandjal üle 3500 muudatusettepanekut abielureferendumi eelnõule. Sotsiaaldemokraadid saatsid enda 5800 ettepanekut digitaalselt. Muuseas tehti ettepanek küsida, kas Venemaal on parem elada, kas anda Läti Saaremaale, kas võtta kasutusele rubla, kas väljuda NATO-st. See kõik pidi nali olema. Aga naljakas ei olnud enam ammu.
Raimond Kaljulaid läks suisa banaalseks ja soovitas referendumil küsida „Kes kellega kepib?“. Abieluvõrdsuse koha pealt tundub ka praegu talle see tähtis olevat.
13. jaanuar 2021 pidi Riigikogu kinnitama rahvahääletuse. Päev varem aga korraldasid kapo ja prokuratuur pressikonverentsi, kus teatasid, et Porto Franco asjas on kahtlustus esitatud Keskerakonnale ja selle peasekretärile Mihhail Korbile. Selleks ajaks oli vahi alla võetud Porto Franco kinnisvaraarenduse omanik Hillar Teder, keda kahtlustati altkäemaksu vahendamises ja andmises Keskerakonna juhitud Tallinna linnavalitsusele.
Peaminister Jüri Ratas teatas järgneval päeval tagasiastumisest ja viis lahkumisavalduse president Kersti Kaljulaidile.
Valitsuse laialisaatmine ja sellele eelnenud kaporatuuri operatsioon oli selgelt ajastatud ja kindla eesmärgiga – valitsus laiali saata ja Reformierakond sinna tagasi upitada. Kõik selleks, et hoida ära rahvaküsitlust abielureferendumi asjus. Ühesõnaga, rahva, va lumpeni, häält pole vaja, nüüd otsustame kolmekesi, et meil on abieluvõrdsus.
Aga ikkagi see surmahirm ja sugutung. Täna loeme, et samasoolised paarid loodavad uuelt valitsuselt abieluvõrdsust, ent rahulduvad ka kooseluseaduse rakendusaktidega, sest poolik seadus põhjustab samasoolistele paaridele palju närvi- ja rahakulu.
Tühja see elektrihind ja Euroopa suurim majanduslangus, kõrgeim inflatsioon, julgeolekukriis jne, peaasi, et sookaaslase kaissu saaks!
Ja nõnda meie koalitsioonipartnerid kaaluvadki, kas astuda samasooliste paaride elu lihtsustamiseks korraga pikem samm, seadustades kooseluseaduse rakendusaktide asemel kohe abieluvõrdsuse. Ja hoolimata otsusest, soovitavad „eksperdid“ selle elluviimisega mitte viivitada – just nõnda nunnutab meie meedia, kes alles paar aasta tagasi kirjutas, et elus on tähtsamaid probleeme, kui see, kes kellega magab.
Ja ühiskond – mis see veel on?! – las lõheneb pealegi!
Aarne Mäe