28.12.2021
Kahe liberaalse poliitiku salatehing andis hoobi Eesti suveräänsusele.
Pole ammu enam saladus, et Eesti läheb vastupidises suunas, kui seda sooviti Laulva revolutsiooni päevil, ning Kaja Kallase ja Jüri Ratase kokkupandud liberaalide valitsus süvendas seda tendentsi.
Juba 1987. aasta fosforiidisõda oli suunatud sellele, et Eestisse ei loodaks uusi kaevandusi, mis rikuks siinset loodust ja suurendaks oluliselt migrantide sissevedu mujalt Nõukogude Liidust, mis kippus tollal rahvusriiki lämmatama. Laulva revolutsiooni üks põhiteese oli “Peatage Lasnamäe!” ehk 300 000 võõrast siia toonud massimigratsioon.
Kui Kaja Kallas võimule tuli, lõpetati kohe välismaalaste seaduse ja mitmes muus seaduses kehtestatud piirangud võõrtööjõule ning valitsus plaanib edaspidi oluliselt leevendada piiranguid kolmandatest riikidest pärit töötajatele. Eestis töötamise luba pikeneks ühelt aastalt kolmele. Uus kord jõustub plaanide järgi 2023. aasta algusest.
Sisseränne endisest Nõukogude Liidust on juba aastaid valupunktiks olnud ning Reformi- ja Keskerakonna valitsus jätkab just NLKP poliitikat, ujutades Eesti üle võõrastega nii Idast, Läänest kui Kolmandast maailmast. Tagajärjed on näha – pealinnas libiseb võim venekeelsete ja -meelsete kätte, vene ja inglise keel hõivavad üha uusi positsioone ning tänavapilt on täis võõraid.
Laulva revolutsiooni ajal nõuti iseotsustamisõigust ehk seda, et Moskva asemel otsustataks Tallinnas. Nüüd on see otsustamisõigus ära antud Brüsselisse – pole vahet, kas seda tehti vabatahtlikult või mitte, fakt on see, et Eesti ise enam suurt midagi ei otsusta, isegi seadusandlus põhineb eurodirektiividel.
Kaja Kallase valitsus sulges taastekava heaks kiites Eesti ühisesse eurovõlaorjusesse – samas keeldub Brüssel seda raha välja maksmast isepäisetele Ungarile ja Poolale, mis normaalse riikide liidu puhul oleks mõeldamatu. Aga nagu Nõukogude Liidus represseeriti sel moel sõnakuulmatuid vabariike, teeb Brüssel sama nende liikmesriikidega, mis talle ideoloogiliselt ei sobi – kuigi need nõuavad vaid riikide liitu föderatsiooni asemel.
Üks räigem Brüsselile koogutamine on minister Maris Lauri algatatud vaenukõneseadus, millega tahetakse summutada sõna- ja südametunnistusvabadust, luues repressiivset ja lõhestavat ühiskonda. Samuti on valitsus täiesti kaasa läinud Eesti energeetilist julgeolekut hävitava kliimahüsteerilise rohepöördega.
Eestlased pole kunagi tahtnud ka võõrast elulaadi ja mentaliteeti, mis voolab nüüd sisse Brüsseli suunalt. Liberaalid ja vasakpoolsed lasid tänavu põhja abielureferendumi, mis kinnistanuks mehe ja naise abielu ülimuslikkuse. Selle asemel pakutakse kõik-kõigiga-abielusid, sooneutraalsust ja -muutmist ning muid “euroopalikke väärtusi”, mis lammutavad traditsioonilist perekonda.
Eesti jätkas Kaja Kallase juhtimisel eemaldumist rahvusriiklusest, eesti keele ja kultuuri eelisarendamisest ning suveräänsuse hoidmisest, selle asemel edendati globalismi, multikultuursust ja euroföderalismi. Selline valitsus ei tohi jätkata ja peatsetel Riigikogu valimistel on võimalus PortoRollo valitsus ajaloo prügikasti saata.
UU