07.01.2020
Kliimastreik Riigikogu ees – miks võitlevad noored abstraktse CO vastu, mitte aga Eesti metsarikkuste eest?
Kliimapaanika sai järjekordse tunnustuse – Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO) valis 2019. aasta keskkonnateoks Fridays for Future kliimaaktivistide algatused kliimakriisile tähelepanu tõmbamiseks.
Fridays For Future liikumine on alates 2018. aastast kliimaprobleemidele tähelepanu tõmmanud kümnetes riikides üle maailma, globaalsetel kliimastreikidel on kaasa löönud miljonid inimesed. Algatusega liitusid 2019. aasta märtsis ka Eesti noored, streikides Tallinnas, Tartus ja Paides, et tõmmata Eesti avalikkuse tähelepanu süvenevale kliimakriisile ning otsustajate tegevusetusele selles küsimuses. Sealt edasi on toimunud streigid nii Tallinnas kui Tartus igal reedel, kirjutab BNS.
Samuti on noored tõstatanud teemat aktiivselt massimeedias ja sotsiaalmeedias, mitmed kliimanoored võtsid osa ka tänavusest Arvamusfestivalist, kus osalesid avalikus vestlusringis president Kersti Kaljulaidiga. Fridays For Future Eesti vedas eest mitmesuguseid avalikke sündmusi septembris toimunud kliimanädalal, seekord juba rohkemates linnades: Tallinnas, Tartus, Rakveres, Pärnus, Kärdlas ja Kuressaares, väidetakse uudises.
Juba president Kaljulaidi nimi ütleb ära, et otsus on poliitiline ja ideoloogiline. Noorte tegevus polnud aga omaalgatuslik, vaid tihedalt seotud Greta Thunbergi igati kaheldava propagandakampaaniaga, mille tunnustamiseks Keskkonnaühenduste Koda sellise otsuse ilmselt tegigi. Autasustatud Eesti noored läksid sellega lihtsalt kaasa ja ilmselt mitte alati suurest veendumusest.
“Meil kõigil on põhjust olla kliimastreigid algatanud noortele tänulikud, sest nad on teinud oma väheste vahendite, ent suure pühendumise toel märkimisväärse edasimineku kliimamuutuste olulisuse ja pakilisuse tunnetamisel ühiskonnas. Noorte sõnum on olnud selge – otsustajad peaksid kuulama teadlasi ning asuma tegutsema kohe. Tarmukate ja kindlameelsete noorte jõuline esiletõus tuleviku asjus kaasarääkimisel on lootustandev märk nii keskkondlikus kui ühiskondlikus plaanis,” sõnas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees Siim Kuresoo.
Kuresoo kommentaari osas võib öelda vaid seda, et mitte kõik teadlased pole seda meelt, et kliimamuutused on puhtalt inimtekkelised. Mis aga puutub kliimanoortesse, siis reedese popipäeva asemel võiks nad võidelda näiteks Eesti metsade ja selle elustiku eest, kodumaad lõhestava ja raiskava Rail Balticu vastu ja nii edasi – Eestimaa loodus ei ole sugugi mitte kindlalt kaitstud, kuid lihtsam on käia reedel tundide asemel Toompeal patseerimas, sest abstraktse CO vastu võitlemine on igati mugavam.
Keskkonnakirve saigi mitmel pool kõlanud eksitav käsitlus intensiivsest metsamajandamisest kui kliimakriisi päästerõngast, mida levitasid ennekõike Eesti Metsa– ja Puidutööstuse Liit ning Eesti Erametsaliit. Miks siis noored hoopiski raielankidel kirve vastu ei võidelnud?