Indrek Hirv rääkis loo, kuidas ta läks kunagi Vello Salo juurde kloostrisse psalme tõlkima. Padre laual olid kõik nädala ajalehed. Vana mees lõi hunnikule rusikaga ning ütles: “See on vaimu lõpp!- Papa Jannsenit oleks vaja!”
Võttes appi antropoloogilise mehaanika, mõeldes sotsioloogiale ja isiksuse psühholoogiale, märkame, et sootsium koosneb indiviididest ja gruppidest. Uudsed sektikesed elavad aina isekamat ja kitsamat elu – jagunevad, hargnevad, poolduvad ja otsivad suuremat mõjusfääri.
Nagu karjakoerad märgistavad juristid, finantsistid, meelelahutajad ja paljuvärvilised vaimuvürstid aina uusi territooriume. Vähemuste juhitud, kildudeks purunenud ja nii eneseküllast jaosmeelt pole Eestis varem olnudki.
Keemikud tahaksid kõik ära mürgitada, füüsikud nuputavad aina uusi pomme välja, itimehed digitaliseerivad juba matuseid ja kirikuid, homod kargavad kapist tänavatele ja telesaadetesse hõiskama, trikikohtunikud panevad neid lausa paari ilma igasuguste seaduste ja rakendusaktideta. Teised, enamasti rangemad kohtutegelased, aga paneksid pooled inimesed karistusregistrisse või lausa vangi.
Majanduselu elatub almustest ja kerjamisest, mingit kasu pole isegi “headest” seadustest, kuna pole häid kombeid. Parteilased marsivad ühelt jutupeolt teisele, kulka nisa otsas rippuvad riigikirjanikud ootavad uut barbarust…
Aina rohkem ilmub kokaraamatuid ja reisikirju, lõputult lisandub laulusaateid ja tõsielusarju, kus kinnitatakse, et me armastame Eestit! Tõde väreleb kusagil õhus, õiglus aeleb püüdmatus kõrguses ning armastus on kuhugi lahkunud. “Tuleb põud ja tuleb sõda,” ennustas Järva-Jaan väga ammusel ajal.
Näib, et Eesti vajaks oma Trumpi…
Kalle Mälberg