27.06.2025
Aat Purje
Piinlikkust, mida sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Eesti 200 täna enim tunnevad, ei põhjusta mitte nende partneri “tumedate jõudude” poole üleminek, vaid alandus, mida on ajaloos saanud tunda paljud Reformierakonna partnerid, kirjutab EKRE Tallinna poliitik Aat Purje.
Täna võime lugeda Reformierakonnaga Tallinnas valitsusvastutust jagavate erakondade esindajate tõdemusi, kuidas kõigil on oma suure partneri poliitiliste mängude tõttu väga-väga piinlik. Justkui oleks “valgete jõudude” poolt loodud linnavõimu – mis pidi esindama kõlblikumat väärtusruumi ning läbipaistvat linnajuhtimist – sekka sattunud üks väärtusruumiga mitte haakuv osaline, kes tahab nüüd “tumedate jõududega” pealinnas ühte heita, reetes sellega kogu püha ürituse, mille nimel on algusest saadik ühiselt piineldud.
Aga probleem ei seisne ju tegelikult selles, et üks partner moraalse lati alt läbi roomas. Tegelikult ei olnud sellel koalitsioonil üldse mingit ühist väärtusruumi, peale tahte valitseda. Valitsedes jätkati aga kõikide nende pahedega, mida eelmistele linnavalitsustele ette heideti. Tihtilugu tehti seda veelgi kohmakamalt.
On tervitatav, et nüüd on hakanud ka linnavõimu jagavatel partneritel piinlik, sest linnaelanikel on seda juba möödunud aasta aprillist saati, mil linnavolikogu valis linnapead ning sai selle alles kolmandas voorus ja märgistatud sedelitega vormistatud. Kõik hilisemad katsed ühiselt linnaelu reformida olid ka piinlikud ning ajaga üha piinlikumaks läks.
Kuid piinlikkust, mida sotsiaaldemokraadid, Isamaa ja Eesti 200 täna enim tunnevad, ei põhjusta mitte nende partneri “tumedate jõudude” poole üleminek, vaid alandus, mida on ajaloos saanud tunda paljud Reformierakonna partnerid, kes musta lesega heas usus koostööle on asunud.
Ja ei ole selles midagi uut. Oleme riigis näinud korduvalt sama mustrit, kus Reformierakond üritab oma partneritelt midagi populaarset välja pressida, tehes sellega konkurentidele võimalikult palju kahju ning tekitades sellega ettekäände partnerid järgmises vaatuses sootuks üle parda heita. Kui Reformierakonna poliitikas on midagi, mis on neile eriliselt omane, ning on püsinud muutumatuna läbi aja, siis on see nende hävitav mõju oma koalitsioonikaaslastele.
Kuid ma väidan, et poliitiline kapital, mille arvelt saab kõrgel tasemel poliitilist mängurlust harrastada, hakkab Reformierakonna puhul otsa saama. Märke sellest näeme riigi tasandi poliitikas, sest muster püsib sama. Arvestama peab ka asjaoluga, et Reformierakonna Tallinna poliitikat juhitakse ikka sellest ühest ja samast Stenbocki kabinetist.
Hapuks läinud olukorrast ja madala reitingu küüsist on võimalik väljuda juhul, kui sul on võimekus erakonnana lükata sisse uus poliitiline käik, mis taastaks rahva usalduse. Äsja üritati Kristen Michali juhtimisel seda teha valitsusremondiga Toompeal, kuid sellega ebaõnnestuti. Kui poliitika sisu püsib muutumatuna ning kuvandit muditakse üksnes loosungite ja suhtekorraldajate abiga, siis ei päästa madala reitingu lõksust ka üks hästi lavastatud võimukriis. Küllap näeme seda sama olukorda kordumas ka pealinnas.
Riigi ja pealinna võimukriisi vahe seisneb täna üksnes ajalises mõõtmes. Kui riigikogu valimisteni on veel kaks aastat, siis kohalike valimisteni üksnes paar kuud. Ja selle paari kuu jooksul, mille sisse jääb ka suvi, läheb Reformierakond valimistele vastu halvemas seisus, kui nad ise tunnistada tahavad. Uusi ideid ei ole, olemasolevaid linnajuhid ei ole suutnud ennast tõestada ja liitlased on välja vihastatud. Selle asemel, et lõpuspurdi lootused pealinnas panna usalduse kasvatamisele, tehakse ebamääraseid manöövreid ning panustatakse sellele, et valija mälu on lühike.
Aat Purje
Pirita linnaosakogu liige
EKRE Ida-Tallinna ringkonna esimees
Allikas: ERR