03.06.2024
Aat Purje
Keset 2023. aasta suvepuhkusi said Pirita elanikud tunda, mida tähendab ühistranspordi liinivõrgu optimeerimise kõlava nime taga peituv tegelikkus. 18. juuli hommikul toimunud pressikonverentsil andis toonane Tallinna abilinnapea Vladimir Svet teada otsusest, et alates sama aasta 1. augustist hakkavad kehtima olulised muudatused bussiliinide nr 5 ja 8 marsruutides, eesmärgiga muuta ühistranspordiga liiklemine loogilisemaks, mugavamaks ja efektiivsemaks.
Kahenädalase etteteatamisega läbi viidud aktsioonist ei paistnud aga mingit loogilisust, mugavust ega efektiivsust. Vastupidi – muudatused nägid ette nii Pirita-Kose kui ka Mähe asumi otseühenduste likvideerimist kesklinnaga.
Pirita-Kose inimestel läks hästi, sest vastuseis liini nr 5 muutmisele osutus edukas. Bussiliini muudatuse vastu koguti ligi 7000 toetusallkirja, Pirita linnaosakogus võtsime vastu avalduse, millega tegime linnavalitusele ettepaneku tunnistada kehtetuks bussiliini muutev käskkiri ja kohalik kogukond ilmutas muljet avaldavat kogukonnaaktivismi, mis kõik sundisid toonast linnavalitsust arvestama kohalike elanike sooviga säilitada bussiliini nr 5 ajalooline marsruut.
Mähe asumi elanikel aga nii hästi ei läinud. Muudatus, mis nägi ette bussiliini nr 8 marsruudi suunamist Narva maanteelt Reidi teele, saigi 2023. aasta 1. augustil reaalsuseks. Ka selle bussiliini marsruudi vastu kogus kogukond üle 5000 toetusallkirja ja oma vastuseisu avaldas kohalik linnaosakogu, tehes ettepaneku, et säiliks bussiliini nr 8 ligipääs Narva maanteele, liikudes sealtkaudu edasi Balti jaama suunas. Samuti on viimase aasta jooksul Mähe kogukonna esindajad kohtunud korduvalt linnavalitsuse esindajatega ja hoidnud nii elus lootust, et kunagi võinuks see liin taas Hobujaama peatust läbida.
Uue lootuskiire selles loos pakkus Tallinna linnavõimu hiljutine vahetumine. Aprillikuisel Pirita linnaosakogu kohtumisel Tallinna transpordiameti esindajatega kinnitati meile, et bussiliinide muutmise otsuse näol oli tegemist poliitilise otsusega. Arvestades hiljuti pealinnas toimunud poliitilisi muudatusi, võinuks ju arvata, et poliitilise tahte olemasolul see küsimus ka ümber vaadatakse, kuid ei. Linnavolikogu infotunnis, vastavasisulisele arupärimisele vastates, sõnas transpordiala abilinnapea Kristjan Järvan, et liini muutmine on õigustatud, kuna andmed näitavad, et liini kasutajate arv on kasvanud. Iseenesest on see täituvuse statistika suuresti kaheldav, kuna meile näidatud andmete puhul on võrreldud omavahel võrreldamatuid perioode.
Olen veendunud, et linn ei vaja ühistranspordisüsteemi, mis lähtub ühistranspordi korraldamisel üksnes täituvuse statistikast, vaid terviklikku ja kogu linna katvat ühistranspordivõrku, mis on muu hulgas mugav. Meil ei ole kasu liinidest, mis näevad head välja Exceli tabelis. Seda kõike veel olukorras, kus nii tänane kui eelmine linnavõim on eesmärgina sõnastanud autostumise vähendamise. Hea valitsemistava näeb ette, et selliste suurt mõju omavate muudatuste kavandamisel on elanikkond kaasatud.
Karm reaalsus on see, et uus linnavõim on jätkanud poliitikaga, mis sunnib koolilapsi, eakaid ja liikumisraskustega inimesi kesklinna pääsemiseks ümber istuma Pirita teel. Ei ole loogiline, et Pirita suurimalt asumilt, Mähelt, võetakse otseühendus peamise linnatranspordi sõlmpunktiga, kus paiknevad koolid ja huvialategevus ning suunatakse asumi elanikud sadamasse.
On kummaline, et uute võimuerakondade loosungiteks on viimastel aastatel kujunenud roheline mõtteviis ja ühistranspordi soosimine, kuid samal ajal tehakse otsuseid, mis sunnivad tallinlasi autorooli. Säärased vigased otsused just soosivadki autostumist.
Kui lapsevanem ei saa oma algkoolilast saata kooli bussiga, mis viiks lapse ilma ümberistumisteta koolile võimalikult lähedale, siis viib lapsevanem oma lapse kooli autoga. Lõppude lõpuks ei ole kellegi asi öelda, kuidas või millist transpordiliiki kasutades inimene linnas liigub. Parim, mida linn teha saab, on muuta ühistransport piisavalt mugavaks ja inimsõbralikuks, et sellest saaks üks valikuvõimalus auto kõrval.
Ja viimaks. Pirita on poliitiliste otsuste tulemusena olnud alati teiste linnaosadega võrreldes ebavõrdses positsioonis. Meieni on alati jõudnud linnaeelarves proportsionaalselt vähem investeeringuid ja ka elanike arvamus ei näi olevat linnaisasid pikalt huvitanud. Pirita ei ole suuremate Tallinna linnaosade kõrval sugugi mitte mingi teisejärguline haldusüksus. Kui säärane pikaajaline hoolimatus saab jätku Reformierakonna, Sotsiaaldemokraatliku erakonna, Isamaa ja Eesti 200 käe läbi, siis peab Pirita elanik neid erakondi järgmisel aastal toimuvatel kohalikel valimistel karistama. Kaua võib!
Aat Purje, Pirita linnaosakogu aseesimees (EKRE)